Teisipäeva õhtu, 16. Veebruar
Juba teist päeva järjest kirjutan põhimõtteliselt kirjandit tööl. Mind pandi testijana praktikale, kuid ainus tööülesanne, mis mul hetkel on olnud, on mingi teksti kirjutamine teemal „Test Planung und Organisirung“. Ma jõudsin sellega lõpuni. Kui ma seda neile mainisin, siis otsustasid nad, et ma selle ka ikka inglise keeles teeksin igaks juhuks. Juhei. Nüüd homme hakkan ma seda tegema.
Ma ei olegi seda siin vist maininud, aga ma saan seda blogi ainult tööl üles panna. Kirjutan kodus Wordi faili ja hommikul tööle jõudes uploadin. Meil ei ole kuskilt mujalt netti saada tasuta. Sellist mugavust nagu Eestis ikka pole. T-Mobile’iga saab teha lepingu, et teatud kohtades juurdepääsu saada. See on 30€ kuus ning ma mõtlesin vahepeal isegi, et muretsen selle endale. Käisin mööda Jenat ringi ja hiljem uurisin ka netist, aga T-Mobile’il pole Jenas mingit kontoritki. Ainus võimalus on läbi interneti tellida, aga mul jällegi pole krediitkaarti, et seda teha. Kui ma siis lõpuks mõtlesin, et ma saan mõnel kolleegil töölt või õpetajal seda minu jaoks teha olin ma juba veendunud, et see ühendus pole niikuinii kasulik. See oleks siiski circa 475 krooni selle eest, et saaks kuu aega umbes kaks tundi päevas ebamugavalt kuskil pingil lapakat hoida JenToweris. Saab ka McDonaldsis olla, aga seal peab tõenäoliselt midagi tellima, muidu vaadatakse imelikult.
Ma sain natuke aru ka, kuidas see testimine neil seal dotSource’is käib. Nagu ma aru saan, siis on enamvähem pool sellest, mida testimeeskond teeb automatiseeritud testide koostamine. Teine pool on manuaalsed testid, ehk lihtsalt ringi toksimine ja klikkimine. Ma ei tea veel, kui palju kumbagi on, aga nende sõnul on mõlemat ajaliselt umbes sama palju. Sain ka aru natuke sellest testitarkvarast, mida nad seal kasutavad. Põhiline tarkvara neil on mingi... ma ei mäleta nime. Ma tean nime Selenium, mis on samuti üks sealkasutatav testiprogramm – enamjaolt kasutatakse Selenium’i Firefox liidet. See eelmine tarkvara, mille nime ma ei mäleta, on inspireeritud Seleniumist, aga lisaks Seleniumile saab rohkem trikke teha, rohkem funktsioone on ning saab importida ja eksportida viitajaid jne. Näiteks Seleniumi Firefox liite põhiline kasutus on see, et mul on oletame veebirakenduses kuskil mingi vorm ning ma tahan igasuguseid proove sellega teha. Ma salvestan esiteks, kuidas ma sinna vormi jõuan ning mida ma sinna sisestan. Peale seda ma hakkan salvestatud juhtumeid muutma, aga muudan näiteks ainult ühe sõna kuskil ära. Seejärel ma lasen asjal uuesti mängida ja liide teeb kõik uuesti, mida mina tegin – välja arvatud see uus asi, mida ma muutsin on nüüd vahetunud.
Selle teise programmiga ma saan täielikult sobitada kindlaid veebilehti ja kirjutada skripte, kuidas kuhu minna ja mida kontrollima peab. Näiteks saan ma salvestada käsu, et minna kodulehele. Siis võin ma lisada käsu, et logida foorumisse sisse kindla kasutajana. See käsk sisaldab siis mitut käsku, näiteks foorumi lingile vajutamine, sisselogimislingile vajutamine, kasutaja nime ja parooli sisestamine ning Submit nupule vajutamine.
Kui asjal lasta ise recordida mida sa teed, siis salvestab ta need kohad, kus sa klikkisid või mida kontrollida XPATH’iga. Xpath on tore asi. Sellest ei olnud raske aru saada, kuid võib üpris kasulikuks osutuda. Nimelt saab xpathiga viidata mingile kindlale elemendile xml’is (ka xhtml, html jne). Näiteks et viidata esimesele ettejuhtuvale div’ile, siis saaks ma näiteks kirjutada „/html/body/div/“. Kui ma tahan kindlalt teist div’i, siis ma saan anda seda numbrina: /html/body/div[2]/. Loendamine peaks xpathis algama ühest, kuid ma pole hetkel kindel.
Argh, tahaks juba midagi reaalselt sisukat teha. Hetkel olen üle nädala aja tühja passinud. Eelmise nädala ainus potentsiaalselt huvitav osa oli siis, kui giid hakkas Jena ajaloost rääkima, mis mind väga huvitas. Kahjuks nõudsid aga inimesed, et ta vigases inglise keeles räägiks, nii et keegi enam aru ei saaks. Lisaks sellele vingus üks meie grupist, kui väga igav ajalugu on. Ta üldse üritas täiega attention whore’ida, sest inimesed üritasid kuulata giidi juttu, mitte teda tähele panna. Nagu mingi seitsmenda klassi ekskursioonil oleks olnud. Eks ma pean Jena vikipeedia lehe siiski läbi lugema. Live action giidi jutust jäi väheseks.
Ma ei olegi seda siin vist maininud, aga ma saan seda blogi ainult tööl üles panna. Kirjutan kodus Wordi faili ja hommikul tööle jõudes uploadin. Meil ei ole kuskilt mujalt netti saada tasuta. Sellist mugavust nagu Eestis ikka pole. T-Mobile’iga saab teha lepingu, et teatud kohtades juurdepääsu saada. See on 30€ kuus ning ma mõtlesin vahepeal isegi, et muretsen selle endale. Käisin mööda Jenat ringi ja hiljem uurisin ka netist, aga T-Mobile’il pole Jenas mingit kontoritki. Ainus võimalus on läbi interneti tellida, aga mul jällegi pole krediitkaarti, et seda teha. Kui ma siis lõpuks mõtlesin, et ma saan mõnel kolleegil töölt või õpetajal seda minu jaoks teha olin ma juba veendunud, et see ühendus pole niikuinii kasulik. See oleks siiski circa 475 krooni selle eest, et saaks kuu aega umbes kaks tundi päevas ebamugavalt kuskil pingil lapakat hoida JenToweris. Saab ka McDonaldsis olla, aga seal peab tõenäoliselt midagi tellima, muidu vaadatakse imelikult.
Ma sain natuke aru ka, kuidas see testimine neil seal dotSource’is käib. Nagu ma aru saan, siis on enamvähem pool sellest, mida testimeeskond teeb automatiseeritud testide koostamine. Teine pool on manuaalsed testid, ehk lihtsalt ringi toksimine ja klikkimine. Ma ei tea veel, kui palju kumbagi on, aga nende sõnul on mõlemat ajaliselt umbes sama palju. Sain ka aru natuke sellest testitarkvarast, mida nad seal kasutavad. Põhiline tarkvara neil on mingi... ma ei mäleta nime. Ma tean nime Selenium, mis on samuti üks sealkasutatav testiprogramm – enamjaolt kasutatakse Selenium’i Firefox liidet. See eelmine tarkvara, mille nime ma ei mäleta, on inspireeritud Seleniumist, aga lisaks Seleniumile saab rohkem trikke teha, rohkem funktsioone on ning saab importida ja eksportida viitajaid jne. Näiteks Seleniumi Firefox liite põhiline kasutus on see, et mul on oletame veebirakenduses kuskil mingi vorm ning ma tahan igasuguseid proove sellega teha. Ma salvestan esiteks, kuidas ma sinna vormi jõuan ning mida ma sinna sisestan. Peale seda ma hakkan salvestatud juhtumeid muutma, aga muudan näiteks ainult ühe sõna kuskil ära. Seejärel ma lasen asjal uuesti mängida ja liide teeb kõik uuesti, mida mina tegin – välja arvatud see uus asi, mida ma muutsin on nüüd vahetunud.
Selle teise programmiga ma saan täielikult sobitada kindlaid veebilehti ja kirjutada skripte, kuidas kuhu minna ja mida kontrollima peab. Näiteks saan ma salvestada käsu, et minna kodulehele. Siis võin ma lisada käsu, et logida foorumisse sisse kindla kasutajana. See käsk sisaldab siis mitut käsku, näiteks foorumi lingile vajutamine, sisselogimislingile vajutamine, kasutaja nime ja parooli sisestamine ning Submit nupule vajutamine.
Kui asjal lasta ise recordida mida sa teed, siis salvestab ta need kohad, kus sa klikkisid või mida kontrollida XPATH’iga. Xpath on tore asi. Sellest ei olnud raske aru saada, kuid võib üpris kasulikuks osutuda. Nimelt saab xpathiga viidata mingile kindlale elemendile xml’is (ka xhtml, html jne). Näiteks et viidata esimesele ettejuhtuvale div’ile, siis saaks ma näiteks kirjutada „/html/body/div/“. Kui ma tahan kindlalt teist div’i, siis ma saan anda seda numbrina: /html/body/div[2]/. Loendamine peaks xpathis algama ühest, kuid ma pole hetkel kindel.
Argh, tahaks juba midagi reaalselt sisukat teha. Hetkel olen üle nädala aja tühja passinud. Eelmise nädala ainus potentsiaalselt huvitav osa oli siis, kui giid hakkas Jena ajaloost rääkima, mis mind väga huvitas. Kahjuks nõudsid aga inimesed, et ta vigases inglise keeles räägiks, nii et keegi enam aru ei saaks. Lisaks sellele vingus üks meie grupist, kui väga igav ajalugu on. Ta üldse üritas täiega attention whore’ida, sest inimesed üritasid kuulata giidi juttu, mitte teda tähele panna. Nagu mingi seitsmenda klassi ekskursioonil oleks olnud. Eks ma pean Jena vikipeedia lehe siiski läbi lugema. Live action giidi jutust jäi väheseks.
0 comments: