Jõulud ja usudebatid.

Kõik hea ja kena, kuni jutt läheb religiooni peale.

Me sattusime järjekordsesse vaidlusesse õemehega, kus mina väitsin, et seal ei ole moraalsuses vahet, kas inimene on usklik või mitte. Tema väitis, et süvausklikud on palju moraalsemad, sest nad peavad Piibli käske jälgima.

Ma taipasin siis, et tema teadmised Piiblist ei jõua sellest kaugemale, mida tavarahvas Eestis arvab. Nimelt on vist üldiseks arvamuseks, et Piibel oma sadade lehekülgedega sisaldab ainuüksi kümmet käsku. Ma ei tea, kas ta isegi suudaks vastata küsimusele, kummas testamendis kümme käsku esineb.

Kui ma väitsin, et Piibel näiteks soosib homoseksuaalide mõrvamist, siis nad ei uskunud mind (selleks hetkeks liitus diskussiooni ka mu õde). Vapralt otsisin ma siis kiiresti välja Piiblist lõigu, mis just seda homofoobilist käitumist kirjeldab (Mooses kolmas raamat, 20. peatükk, 13 lõik - kui ma õigesti mäletan).

Pärast seda hetke nad ei suutnud muudmoodi mulle vastu vaielda, kui mulle sõnu suhu toppida ja nendele vastu vaielda - ehk siis klassikaline straw man. Lõpuks hakkasid nad väitma, et kuna ma võtan oma statistikad Internetist, siis ei saa minu väited olla tõesed - kuigi minu algne väide oligi, et ma ei nõustu nende statistikatega.

Ma parem üritan sellel teemal vaikida, sest neil on niikuinii juba kuidagi vaated kujunenud, mis lähevad akadeemilise maailmaga vastakuti (näiteks ma pidin neile üles otsima tõestusi, et Kuule maandumine ja nende fotograafiline materjal polnud võltsitud - ma tegin seda, kuid ma ei usu, et nad oma arvamusi muutsid).