Kvintessents

Eechan

2010-12-20T14:49:00.000-08:00

Ma lihtsalt mainin, et väga lahe koht on Eechan.

Neljapäev, 11. märts

2010-03-11T00:38:00.000-08:00

Viimased kolm päeva oleme kooli passinud ja enda reportaaže, pabereid ja esitlust valmistanud. Peame raporteerima projektile reisi kulgemisest, mis kasu sellest oli ja kas seda peaks uuesti tegema. Seda peame me üpris detailselt kõike kirjeldama ja arvamust avaldama.

Teiseks alustasime me eile hommikul esitlusega Eestimaa ning meie kooli kohta, Tartu Kutsehariduskeskus. Õnneks olid mitmel kaasas juba Eestis enne siiatulekut tehtud presentatsioonid ning ainus asi, mida me tegema pidime oli nende läbivaatamine, kohendamine ja peas läbikäimine.

Kokku peame kaks korda sama esitlust tegema kahele erinevale IT alasele klassile siin. Esitlus on saksa keeles, seega valiti mind ja Mihklit esitlema, sest me valdame grupist kõige paremini saksa keelt.

Eile oli esimene esitulus juba ära ning täna tuleb teine kella kaheteistkümne paiku. Eile läks kõik väga hästi. Esimene pool esitlusest oli Eestimaa kohta ning see läks üpris hästi. Teine pool oli kooli kohta, kuid jäi natuke igavaks, sest ei olnud piisavalt palju pilte ja liiga palju informatsiooni. Tõenäoliselt otsime paar pilti juurde tänase esitluse jaoks.

Esitluse lõpus andsime võimaluse küsimusi esitada ning kõige populaarsemateks küsimusteks olid interneti ühenduse alased küsimused. Nähtavasti tuli see neile üllatuseks kui kiire internet meil Eestis on. 12mbit/s kiirus on meil tavaline DigiTV kiirus, kuid neil on terve kooli peale ainult pool sellest, ehk 6mbit/s. See, et meil juba 100mbit/s ühendus tavakasutajatele saadaval on, võttis neid üpris sõnatuks.

Lisaks sellele näitasime neile paar näidet eesti keelest ja paarist huvitavast asjast selles keeles. Täna ma tahaksin rohkem eestikeelseid sõnu sisse tuua.

Kodus me pole suhteliselt midagi teinud. Eile me magasime pool päeva peale koolist tulekut, sest lihtsalt midagi muud pole teha. Kaardimängimine on ikkagi kõige populaarsem tegevus. Lisaks sellele kolisid mingid noored sakslased kõrvalutuppa. Neid on vist mingi 6 noorukit ning nad eriti vaiksed ei ole. Täna hommikul ärkasin ma selle peale üles, et nad koridoris tõsiselt valju häälega lihtsalt rääkisid meie uste taga.

Homme on meil vaba koolist, kuid lähme ekskursioonile Imaginatasse. Imaginata on midagi taolist nagu meie Ahhaa! keskus. See asub kõndides 30 minutit hostelist eemal. Alustamegi kell 10:30 hosteli juurest ning kell 11 oleme siis kohal.

Laupäev on vaba, kulutan seda päeva selle jaoks, et mingeid nänne ja väikseid asju osta koju toomiseks. Hetkel on probleem sellega, et mul väga palju lihtsalt ei mahu kuhugi. Tulin Saksamaale täiesti pungil reisi- ja seljakotiga ning hetkel olen ma siin endale kolm paari sokke ning veel paar väiksemat asja juurde ostnud, mis samuti peavad koha pagasis leidma.

Pühapäeval on tagasisõit ja -lend. Hommikul kell 8:30 läheb vist rong, ümberistumisega Weimaris ning sealt Frankfurti lennujaama. Lennujaamas on meil umbes 2-3 tundi aega, niiet saame seal ringi vaadata ja äkki veel paar viimast suveniiri kaasa võtta. Siis lendame Riiga ning Riiast Tartu. Maandumine Tartus on plaanipäraselt kell 20:10 ning loodetavasti jõuan natuke peale üheksat Tartu korterisse.

Põlva lähen ma kas esmaspäeva õhtul või teisipäeva hommikul.

6. märts, Laupäev

2010-03-06T06:52:00.001-08:00

Mul pole palju aega, et midagi hetkel kirjutada. Mainin lihtsalt, et presentatsioon läks suurepäraselt. Ruum oli küll väike ja inimesi palju, kuid sisu läks hästi. Imelik oli, et need täiesti tavalised xHTML ja CSS tõed, millest ma seal rääkisin, olid üpris võõrad nende jaoks - või vähemalt võõramad, kui peaks olema.

Rääkisin ka front-end optimiseerimisest, mis oli kõige tugevam point minu presentatsioonis. Kui ma eelnevalt enda xhtml ja css presentatsiooniga neile lihtsalt ebamugavust tekitasin, siis teises osas hakkas paljudel seal üpris häbi. Kindlasti olid nad õnnelikud, et ülemust kohal ei olnud.

Ma lähen käin esmaspäeval veel korra sealt läbi, et ülemusega rääkida sellest pakkumisest, mida ta mulle esitas. Ja pizzat mõtlesin neile ka viia. Või kooki. Või küpsist.

3. märts, Kolmapäev

2010-03-06T06:49:00.000-08:00

Olen kolm päeva järjest valmistanud enda presentatsiooni/loengut ette. Nimelt pärast seda, kui ülemusele mainisin, et front-end xHTML kood näeb üpris segane, ebaefektiivne ja standardiväline välja tõi ta selle ka paar päeva hiljem hommikusel miitingul jutuks. Nagu ma aru sain, siis tal on juba pikemat aega olnud südamel see, et kodeerijad ei dokumenteeri piisavalt oma tööd ja teatud asjad pole eeskirjade järgi tehtud. Minu mainimine standardite mitte-kinnipidamisest ning ebaefektiivsest koodist andis talle lõpuks vist julguse seda mainida oma töötajatele.

Pärast miitingut, kui kõik maha rahunenud olid ja omadel kohtadel istusid tuli kuskilt kaugemalt büroost telefoni kõne mu kolleegile/juhendajale. Ta noogutas ja jaatas telefoni kõrva ääres hoides ning toru hargile pannes vaatas ta mulle itsitades vastu. Ma pidin tegema presentatsiooni sellest, kuidas siis õigesti teha.

Asi pole selles, et see oleks raske ülesanne minu jaoks. Ma tunnen xHTML’i ja CSS’i nüüd juba piisavalt hästi, et suudaks sellest palju rääkida. Probleem seisneb selles, et ma pean presentatsiooni saksa keeles tegema ning presentatsioon ise peaks kestma 60-90 minutit. Minu napid saksa keele rääkimise kogemused ei ole piisavad, et seda ka meeldivaks 60-90 minutiks teha.

Fakt on, et homme kuulavad nad inimest loengut pidamas, kes poole ajast otsib õiget sõna mingi tehnilise termini jaoks. Täna läks meil mingi 10 minutit kolleegiga lihtsalt selle jaoks, et piisavalt head saksakeelset vastet sõnale „default“ leida. Saksakeelne vaste ei tulnud mul pähegi, sest terve aeg surises mu peas eestikeelne sõna „vaikimisi“. Saksa keeles lihtsalt pole täpset vastet sõnale „vaikimisi“ ning tulimegi lõpuks otsusele, et kui miski muu ei aita, siis kasutada sõna „default“, sest nad kasutavad ka seda.

Presentatsioonil endal on mul juba 48 lehekülge, kuid enamik nendest on lihtsalt html/css koodi pildid. Tekst sellest on mingi 10%. Peale selle on mul ka lisaks mitu faili, mida saab juurde lisada. Ma kolleegile juba näitasin presentatsiooni ja paari faili ning ta oli üpris vaimustuses.
Eelmine reede kolis siia lisaks veel üks indoneeslane. Natuke tõmmum ja mongoliidsed silmad ning üpris naljaka iseloomuga. Me rääkisime Indoneesiast ja Eestist. Ta isegi teadis, kus Eesti asub ning naljakas oli see, et ta oli imestunud, kui sai teada, et me kõik teame, kus Indoneesia asub. Aili tegi vist pilti rahast, mida nad seal kasutavad. Villu sai käes hoida umbes 30’000 nende-raha (ma ei mäleta, mida nad seal kasutavad). See oli ekvivalentne umbes kolmele dollarile, ehk vähem kui ühe dööner-kebab’i hind siin Saksamaal.

Rääkides söögist – eelmine nädal käisime Morrisega lõuna paiku söömas restoranis, kus meie kaks eesti kokka töötavad. 12€ ja 70 senti maksis lõunasöök koos apelsini mahlaga. See on siis umbes 200 krooni, kuid söök oli meeletult hea ning nii palju, et ma ei jõudnud lõpunigi süüa. Kahel suurel taldrikul oli toit. Morris ei jõudnud pärast seda lõunasööki enam normaalselt töötadagi. Endal oli normaalsem, sest ma lihtsalt jätsin mingi kolmandiku söömata.

Muidu saab siin sööki üldiselt mingi 20-30 krooniga kätte. Lähedal on Mensa, ehk tudengitesöökla. Sealt saab lõunasöögi umbes 24 krooni eest kätte ning tavaliselt on see taldrikutäis. Kui jooki mitte võtta, siis saaks isegi 20 krooniga hakkama. Indoneeslase nimi oli muidu Bio ning ta ütles, et sõpradega sai ta siin Saksamaal vahel kuus 100€-ga hakkama, ehk ca. 1570 krooniga. Siin tegelikult ei ole asjad kallimad. See oli algne mulje, mis meil kõigil jäi. Siin on palgad kõrgemad ja söök odavam. Piletid, restoranid ning mõned asjad veel on siin kallimad, kuid näiteks riided on siin ikkagi odavamad. Ma ostsin endale 16 gigabaidise mälupulga ning see oli sadu kroone odavam, kui Eestis – vähemalt kui me hiljem hindade üle arutasime. Minuarust oli vist veelgi odavam siin, kuid ma pole ammu hindu vaadanud ning need langavad kogu aeg.
Ma hakkan nüüd enda presentatsiooni harjutama peas ning lisan sinna veel umbes 10 lehte front-end optimiseerimisest. Neil on mingi 150-200 http requesti iga kord, kui veebilehte värskendada. See ei ole kliendi ega serveri jaoks eriti tervislik.

Teisipäeva hommik, 23. Veebruar

2010-03-02T09:54:00.000-08:00

Eile testisime veel nii Eltern lehte kui ka uut versiooni Preisbock’ist. Alguses roomas lehel marginaalseid vigu ringi, kuid kõik oli enamvähem okei funktsiooniliselt. Probleem on nüüd aga selles, et umbes poole päeva pealt tehti lehel suur muudatus – lehe header ja footer, ehk päis ja jalus, tulevad nüüd erinevalt domeenilt kui leht ise.

Mitte lihtsalt ei ole see jabur, vaid tekitab palju probleeme nii lehe kvaliteedis kui ka kasutatavuses. Põhiline viga mis sellega esile tuleb on lehe kiirus. Mitte lihtsalt ei pea kasutaja laadima ühe lehe näitamiseks üht lehte, vaid koguni kaks lehte. See teeb terve lehe kaks korda aeglasemaks. Kui seal lehel ringi liikuda märkab kasutaja veel midagi huvitavat – lehe sisu laeb enne, kui päis ja jalus.

Kui see mõte esimest korda eile teostati, siis suutis ainult üks brauser seda näidata ning seda ka ainult pärast popupidel klõpsamist mis teatasid, et see leht sisaldab ebaturvalist sisu. Selleks brauseriks oli Opera. Firefox ei näita automaatselt popup’i, vaid annab algselt ühe lehe ette. See leht on suurem kui header, nii et ei suudetud neid „mine siiski edasi“ linke klikata.
Kui headeri ja footeri näitamine FF’is, Operas ja IE’s korda sai, siis ei olnud veel probleemid kadunud. Chrome veel ei näidanud lehte ning IE teeb sellele raamile ääred paksud vaikimisi ääred.

Täna saan ma võõõiiibollaa front-end’i mehega/meestega kokku, et temaga natuke html koodist rääkida Preisbock’i ja Eltern lehel. Nagu ma juba eilses postituses mainisin, siis on see kood neil ikka üpriski jaburaid stiilivigu täis.
Eile käisin ma lõunapausil ülemusega söömas. Ta plaanis juba varem sööma minna minuga, et mind tundma õppida, aga tal varem ei olnud lihtsalt aega. Täna ja homme on ta jälle kuskil ära. Läksime ühte traditsionaalsesse restorani ning tellisime süüa. Me rääkisime minu programmeerimise ja arvutikasutuse oskustest ning kui tal minust selgem pilt oli jäänud, siis tegi mulle üpris tugeva pakkumise – ma saaks firma rahade eest Saksamaale õppima tulla ja siis nende juures tööle hakata. Pakkumine oli nii atraktiivne, kuid ma mainisin talle kohe, et sellega võib probleeme esineda. Esiteks ei saa ma isiklikel probleemidel nii kergelt eestist ära kolida ning teiseks pean ma veel sõjaväkke minema. Mõlemad põhjused võtavad ümardades aega 2 aastat.

Reede, 19 veebruar

2010-02-22T11:33:00.000-08:00

Viimased kaks päeva oleme Eltern.de lehekülge lokaalselt testinud ja vigasid otsinud. Foorum oli üpris katki ning väga palju linke viitasid preisbock.de’le veel. Eltern on Preisbock’i koduleheküljel baseerutud, kuid nendel ei tohiks olla kasutaja jaoks mingit suuremad seost, kui see väike logo lehekülje üleval ning võibolla kuskil, kus preisbock’i mainitakse. Igasuguseid väiksemaid pisiasju oli ka see leht täis – näiteks see, et Internet Exploreris otsingu kast ja nupp üksteise all olid, kuid tegelikult pidid kõrvuti olema.

Täna käisin Subways lõunat söömas. Tõsiselt hea söök on seal, aga ka kallis. 4.29€ läks pooliku sandwichi jaoks. See sandwich on küll suur ja täidetud igasuguse kraamiga ning kõht jääb ka enamvähem rahule, kuid mingi 60-70 krooni selliste eest maksta on naeruväärselt kallis. Kui kõik komponendid ise osta poest ja kokku panna, siis ma ei imesta, kui ühe sandwichi hind üle 10 krooni ei ulatu.

Mingist putkast ostetud döner kebab on 3€ ning sisaldab 1.5-2 korda rohkem kraami. Selle maitse on piisavalt hea, et ka Eestis oleks selline hind juba aktsepteeritav. Näiteks Siriusest osta burger võib mingi 30 krooni maksma minna. Võrreldes döner kebab’iga, mis siin kokku pannakse, on see häbematult kõrge hind, sest ega Siriuse bürgeris eriti rohkemat pole, kui mingi kapsasalat, pihv ja kaste. Döner Kebabis on igasugust kraami sees, näiteks tomatid, marineeritud kurk, sibul, salatilehed, punast kapsast, paprikat ning kuni kolme sorti kastet ning valikuliselt saab ka ekstravürtsiseks teha. Subways on veel huvitavamalt pandud oliive ja mingit teist tumedat vilja juurde.

Tegin täna lisaks natuke häält nende koodi kohta. XHTML on neid põhiliselt ühilduv, välja arvatud mõned imelikud kohad. Probleem on lihtsalt selles, et see kood on neil korduvalt kasutut kraami täis. Nendel on seal näiteks põhiline nupp ostmise nupp („Kaufen!“) ning nupu jaoks ju eriti rohkemat ei tohiks vaja minna, kui üks element, näiteks A (hüperlingi tag). Selle asemel on neil see esiteks DIV’i sees, siis tuleb neil A, siis IMG ja seejärel veel kaks BR’i. Samuti ei kasuta nad eriti loendeid. Üleval on neil põhilingid ning üldiselt menüü jaoks eriti rohkemat ei ole vaja, kui struktuur UL – LI – A, ehk unordered list tag, list item tag ning siis link tag. Selle asemel on neil alguses wrap DIV, siis DIV iga lingi jaoks, siis SPAN ning siis A. Ehk kolme loogilise elemendi asemel neli täiesti sisutut elementi.

Ma tegin häält ainult juhendaja poole, sest ma ei teadnud, kes sellega neil tegeleb. Juhendaja mainis siis, et suunab mind järgmine nädal nende juurde, kes html koodiga seal tegelevad ning nendele saan ma siis rääkida sellest, kuidas paremini teha.

Täna ma välja ka ei viitsinud minna, teised tulid just natuke aega tagasi kuskilt peolt siia ja nüüd on kell juba 2:40, ehk tehniliselt Laupäev. Homme lähme me pesumajja – seal saab asjad puhtaks ja Wifit.

Neljapäev, 18. Veebruar

2010-02-18T10:29:00.000-08:00

Eile õhtul tõid kokad siia ühe eestlase külaliseks. See eestlane on paaril päeval nädalas nende ülemus seal restoranis, kus neil praktika on. Tegemist on vene-eestlasega, kes tuli Saksamaale ema juurde elama.

Ta mulle isiklikult väga ei meeldinud ning nagu ma aru sain ei meeldinud ta ka teistele eriti. Ta käitus arrogantselt ning praalis asjadega, mida mina isiklikult ebaeetiliseks ja halvaks käitumiseks pean.

Eile tegin ma dokumendi asemel mingisugust videot terve päev. Preisbock’il on mingi väike kampaania/marketing süsteem, kus nad uploadivad youtube’i täiesti suvalise teema kohta video. Eile tegin ma video sushist. Video taustaks on mingi nende enda tellitud lood, mille autoriõigused on Preisbock’i käes. Visuaalselt koosneb video ainult piltidest, mis vahetuvad sushiteemaliste piltide ja Preisbock’i logo vahel.

Põhimõte on neil vist selline, et kui kasutaja otsib midagi sushi kohta ja leiab selle video youtube’ist, siis tervitab teda lisaks Preisbock’i kodulehe reklaam. Isiklikult arvan ma, et tegu on spam’iga, aga hetkel on see minu töö ja ma ei hakka selle vastu protestima. Saangi aimu, kuidas spämm sünnib.

Teisipäeva õhtu, 16. Veebruar

2010-02-18T10:26:00.001-08:00

Juba teist päeva järjest kirjutan põhimõtteliselt kirjandit tööl. Mind pandi testijana praktikale, kuid ainus tööülesanne, mis mul hetkel on olnud, on mingi teksti kirjutamine teemal „Test Planung und Organisirung“. Ma jõudsin sellega lõpuni. Kui ma seda neile mainisin, siis otsustasid nad, et ma selle ka ikka inglise keeles teeksin igaks juhuks. Juhei. Nüüd homme hakkan ma seda tegema.

Ma ei olegi seda siin vist maininud, aga ma saan seda blogi ainult tööl üles panna. Kirjutan kodus Wordi faili ja hommikul tööle jõudes uploadin. Meil ei ole kuskilt mujalt netti saada tasuta. Sellist mugavust nagu Eestis ikka pole. T-Mobile’iga saab teha lepingu, et teatud kohtades juurdepääsu saada. See on 30€ kuus ning ma mõtlesin vahepeal isegi, et muretsen selle endale. Käisin mööda Jenat ringi ja hiljem uurisin ka netist, aga T-Mobile’il pole Jenas mingit kontoritki. Ainus võimalus on läbi interneti tellida, aga mul jällegi pole krediitkaarti, et seda teha. Kui ma siis lõpuks mõtlesin, et ma saan mõnel kolleegil töölt või õpetajal seda minu jaoks teha olin ma juba veendunud, et see ühendus pole niikuinii kasulik. See oleks siiski circa 475 krooni selle eest, et saaks kuu aega umbes kaks tundi päevas ebamugavalt kuskil pingil lapakat hoida JenToweris. Saab ka McDonaldsis olla, aga seal peab tõenäoliselt midagi tellima, muidu vaadatakse imelikult.
Ma sain natuke aru ka, kuidas see testimine neil seal dotSource’is käib. Nagu ma aru saan, siis on enamvähem pool sellest, mida testimeeskond teeb automatiseeritud testide koostamine. Teine pool on manuaalsed testid, ehk lihtsalt ringi toksimine ja klikkimine. Ma ei tea veel, kui palju kumbagi on, aga nende sõnul on mõlemat ajaliselt umbes sama palju. Sain ka aru natuke sellest testitarkvarast, mida nad seal kasutavad. Põhiline tarkvara neil on mingi... ma ei mäleta nime. Ma tean nime Selenium, mis on samuti üks sealkasutatav testiprogramm – enamjaolt kasutatakse Selenium’i Firefox liidet. See eelmine tarkvara, mille nime ma ei mäleta, on inspireeritud Seleniumist, aga lisaks Seleniumile saab rohkem trikke teha, rohkem funktsioone on ning saab importida ja eksportida viitajaid jne. Näiteks Seleniumi Firefox liite põhiline kasutus on see, et mul on oletame veebirakenduses kuskil mingi vorm ning ma tahan igasuguseid proove sellega teha. Ma salvestan esiteks, kuidas ma sinna vormi jõuan ning mida ma sinna sisestan. Peale seda ma hakkan salvestatud juhtumeid muutma, aga muudan näiteks ainult ühe sõna kuskil ära. Seejärel ma lasen asjal uuesti mängida ja liide teeb kõik uuesti, mida mina tegin – välja arvatud see uus asi, mida ma muutsin on nüüd vahetunud.

Selle teise programmiga ma saan täielikult sobitada kindlaid veebilehti ja kirjutada skripte, kuidas kuhu minna ja mida kontrollima peab. Näiteks saan ma salvestada käsu, et minna kodulehele. Siis võin ma lisada käsu, et logida foorumisse sisse kindla kasutajana. See käsk sisaldab siis mitut käsku, näiteks foorumi lingile vajutamine, sisselogimislingile vajutamine, kasutaja nime ja parooli sisestamine ning Submit nupule vajutamine.

Kui asjal lasta ise recordida mida sa teed, siis salvestab ta need kohad, kus sa klikkisid või mida kontrollida XPATH’iga. Xpath on tore asi. Sellest ei olnud raske aru saada, kuid võib üpris kasulikuks osutuda. Nimelt saab xpathiga viidata mingile kindlale elemendile xml’is (ka xhtml, html jne). Näiteks et viidata esimesele ettejuhtuvale div’ile, siis saaks ma näiteks kirjutada „/html/body/div/“. Kui ma tahan kindlalt teist div’i, siis ma saan anda seda numbrina: /html/body/div[2]/. Loendamine peaks xpathis algama ühest, kuid ma pole hetkel kindel.

Argh, tahaks juba midagi reaalselt sisukat teha. Hetkel olen üle nädala aja tühja passinud. Eelmise nädala ainus potentsiaalselt huvitav osa oli siis, kui giid hakkas Jena ajaloost rääkima, mis mind väga huvitas. Kahjuks nõudsid aga inimesed, et ta vigases inglise keeles räägiks, nii et keegi enam aru ei saaks. Lisaks sellele vingus üks meie grupist, kui väga igav ajalugu on. Ta üldse üritas täiega attention whore’ida, sest inimesed üritasid kuulata giidi juttu, mitte teda tähele panna. Nagu mingi seitsmenda klassi ekskursioonil oleks olnud. Eks ma pean Jena vikipeedia lehe siiski läbi lugema. Live action giidi jutust jäi väheseks.

Teisipäev, 16. Veebruar

2010-02-16T01:11:00.000-08:00

Eile oli esimene tööpäev. Läksime alguses kella kümneks alla vastuvõttu ja sealt helistati inimesele, kes meid edasi suunas. Läksime liftiga üles. Tegemist on suure hoonega, nii et liftil on kohe ekstra enda süsteem. Kuus lifti ust on ruumi kummaski ääres, ruumi keskel on paneel, kus on numbrid peal nagu numpad’il, aga palju suuremalt ja metallist. Vajutades korruse numbri kombinatsiooni, mis minu puhul on number kuus, siis suunab paneel vastava ukse juurde.
Alguses viidi Anu ja Mihkel ära, siis viidi mind ära. Katja viidi viimasena oma korrusele. Kohale jõudes viidi mind mööda koridori ringi ja näidati mulle, kes seal kõik töötavad. Ma räägin sellest hiljem.

Otsustati, et mind valitakse testijaks, kuigi ma kirjutasin, et täiega tahaks pigem progeda. Me peame seal mingi hullult väikeses ruumis olema neljakesi. Ruum on vast mingi kaks korda kolm või neli meetrit. Eriti hubane seal olla igatahes ei ole, kuigi inimesed on väga viisakad.
Teistel läks õnneks paremini. Mitmed said ka testijaks, aga tööülesanded on paremad ja ruumid mõnusamad. Minu enda esimese päeva tööülesanne oli lugeda 32 leheküljelist saksakeelset IT erialalist teksti automatiseeritud testimise rakendustest. Seejärel pandi mingi kahe- kuni kolmeleheküljelist teksti testimise plaanimisest ja organiseerimisest kirjutama. Testimiseni ma ei jõudnudki. Kui ma täna ise ei jõua, siis ma kardan, et ma ei jõuagi sinnani.

Inimesed on viisakad ja sõbralikud. Eile oli ka fasching, ehk toodi natuke maiustust töö ajal. Üks väike moosisaiake. Lõunal käisin töökaaslasega all Subway’s söömas. Seal on päris head värsked asjakesed. Paljud meessoost isikud selles firmas suitsetavad ning selles ruumis suitsetavad kõik peale minu. Mingi kaks-kolm korda päevas lähvad nad suitsule kuhugi alla.

Kirjutan täna õhtul edasi ja postitan jälle homme tööl.

Seitsmes päev, 14 veebruar

2010-02-16T01:10:00.000-08:00

Hetkel on nüüd õhtu ja homme hakkab praktika pihta. Koolis me midagi uut tegelikult ei õppinud, võibolla ainult üldise teave kohta Saksamaal, nagu arstiteenused jne. Kui minna näiteks arsti juurde Saksamaal, siis pead kvartalis 10€ maksma. Lisaks sellele nõuavad ka hambaarstid eraldi 10€. Kui minna kirurgi jpm juurde koos arsti saatekirjaga, siis saab tasuta, kuid saatekirjata peab jällegi 10€ maksma. Üks öö haiglas maksab samuti 10€, kuid ainult esimesed umbes 28 päeva (ma täpset arvu ei mäleta). Nii et võrreldes Eestiga on siin palju kallim. Haigeks jäämine on kallis lõbu Saksamaal.

Irooniliselt külmetasin ma end reedel ära – just kui jutt arstiteenustest ja arstilkäimisest käis. Koolist trammiga tagasi jõudes mõtlesin, et tegemist on lihtsa nohuga, kuid õhtul oli juba üpris jama olla. Laupäeval läksid teised mäkke ronima, et Jena linnale head vaadet saada. Ma otsustasin, et väljaminek minu nohuga oleks halb mõte ning jäin koju.
Veetsin reede ja laupäeva üpris halva enesetundega ja massiivse nohuga, täna on õnneks enesetunne juba hea.

Reede õhtul oli ka piduõhtu. Lisaks sellele, et me peaaegu iga õhtu Hostel Jenas teeme seltskonnaõhtu mõne õllega, läksime reedel ka välja. Alguses mõtlesime F-Haus’i klubisse minna, kuid kohale jõudes saime teada, et pilet oli 20€, ehk umbes 315 krooni. Mainisid, et võiksid hinna veel 15€ (ca. 235 kr) peale lasta, kuid ka see oli liiga kallis. Üritus ise oli tõenäoliselt hea, sest esines AC/DC lugusid mängiv bänd, kelle trummar oli kunagine AC/DC trummar. Siiski, liiga kallis.

Siis läksime tugengi klubisse Rosenkeller. Seal oli pilet 8€, mis oli juba vastuvõetavam. Riide hoidla nõudis veel 0,30€. Õlle sees maksis umbes 3€, kuid 1€ oli pant, mis on kergelt tagasisaadav. Pandisüsteem on üldse Saksamaal huvitav. Kui ostad pudeli õlut, siis maksad vähem panti, kui taarat tagasi viid. Või nii mulle vähemalt räägiti. Siiski, pubides ja klubides ja baarides on õlle kallim, kui Eesti omades. Samas poes on siin õlu ja muud alkohoolsed joogid kõik odavamad. Reede õhtul ma väljas siiski õlut ei joonud.
Tahtsin alguses minna reede õhtul klassikalise muusika kontserdile, kuid tahtsin esimest välisõhtut siinse rahvaga veeta.
Mingi teine päev räägin ka kolmapäevasest päevast, kui me giidiga mööda Jena kesklinna ringi kõndisime ja ajaloost rääkisime. Väga huvitav oli, kuid keelelise tõkke tõttu jäi palju asju häguseks. Alguses ta rääkis saksa keeles ning siis said umbes 3 inimest ilusti ta jutust aru. Talle esitati siis soov, et ta räägiks inglise keeles. Kui ta siis oma inglise keeles puterdama hakkas, ei saanud keegi enam aru ta jutust.
Kõik need päevad oleme päevad ja õhtud veetnud põhiliselt Hostel Jenas arvutite taga mängides. Hostime Diablo 2 mänge ning pelame koos võrgus.
Täna käisime korra netis. Ma polegi maininud, aga siin pole mitte kuskil avalikku wifit. Leidsin reedel kooli sõites ja lapakas süles bussis Buchenstrasse peatuse lähedal mingi unsecured wifi, kuid ka see on kellegi isiklik unsecured wifi. Interneti eest peab siin Saksamaal samuti maksma. Õhk on ka siin paksult wifit täis, kuid sellist asja nagu Eestis siin pole, et kaubahallid ja söögikohad jagavad rõõmsameelselt oma internetiühendust. Kõik on siin tasuline. Hostel Jenas saab käia üleval korrusel internetis spetsiaalse tark- ja riistvaraga arvutis. Viskad 0,50€ sisse ja saad 10 minutit arvutit kasutada. 3€ on siis tund aega. Mul ei ole tavaliselt nii palju müntideski ning õhtuti on neil see koht tihti kinni. Olen seal kaks korda päeval käinud, kuid siis pole kedagi lähedast msn’is. Hetkel pole mul viiekümnesendistki.

Läksime siis täna sinna bussipeatusesse. Peatusest maha tulles nägime, et kohvik oli kohe kõrval. Me ei saanud aru, kas kohvik oli kinni või lahti, sest oli märgitud, et Pühapäeviti on kohvik kuni 13’ni avatud (sel hetkel oli kell 13:40), kuid inimesed olid ikkagi sees. Hakkasime eemale kõndima, kui kohviku uks avanes ja üks noormees küsis, et kas me otsime kedagi. Ütlen, et me tahame ainult korra istuda. Selle peale tuli vastus „No siis tehke seda väljas.“
Kuigi siin inimesed räägivad väga viisakalt, suutis see väike lause summutada sellise arvamuse kujunemist, et Saksamaa on külalislahke maa. Koolis olevad inimesed on õnneks viisakamad ja külalislahkemad. Götz Patzer, direktor, asedirektor ja mõlemad saksa keele õpetajad on näidanud väga viisakat ja abivalmis käitumist.

Samas jällegi mõeldakse siin loodusest palju enam. Tänavad on puhtamad ja recycle’datakse rohkem.

Kell sai just 0:00, ehk mul on nüüd umbes kaheksa ja pool tundi vähemalt magamisaega. Pean kell 10 homme JenTower’is retseptsioonis olema. Seal juhatatakse mind minu praktikafirmasse, dotSource. Nad tegelevad „social commerce“-iga. Selle termini täpne tähendus on mulle kahjuks veel häguseks jäänud – nende endi koduleht ei aidanud eriti kaasa selle selgitamisele. Koduleht on neil keeruline ja kohati sisutu, olgugi, et näeb ilus välja.

Homme, ehk arvestades kella aega täna, saan loodetavasti netis käia tööl. Siis saab inimestega rääkida. Kaon nüüd magama ära.

Teine Päev

2010-02-16T01:09:00.000-08:00

Pidime kella poole kümneks kooli jõudma ning Härra Patzer ütles, et kõige parem oleks minna bussi liiniga 13 kell 8:31. Me ei teadnud täpselt, kui kiiresti me bussijaama jõuame, nii et läksime paari inimesega varem. Nägime, et liin 13 tuli kell 8:21 ka kohale ning arvasime, et see läheb kindlasti samuti kooli juurde. See oli aga halb mõte, sest selle lõpp-peatus oli kolm või neli peatust enne meie peatust. Seega pidime tolles bussijaamas ootama, kuni uus 13 kohale jõuab. Oodates bussi õppisin bussiplaani süsteemi ära. Kaart nägi pigem kui graafik välja, mitte ei näinud linnakaardi moodi välja.
Kooli jõudes oli meil kell 9:30 ja hakkasid saksa keele tunnid. Sellel päeval oli õpetajaks üks teine naine, kui järgnevatel päevadel. Me rääkisime lihtsatest asjadest nagu tervitused jne. See oli aga kõikide arvates liiga lihtne. Meil oli 20 tundi saksa keelt juba Eestis, nii et tervitused ei olnud eriti asjad, mis meile uued olid. Muidugi vähemalt kolm õpilast, kaasaarvatud mina, oskasid saksa keelt juba edasijõudnud tasemel.

Esimene Päev

2010-02-14T04:57:00.000-08:00

Jõudsin umbes poolteist tundi enne lennule minekut Tartu lennujaama. See oli pool tundi hiljem, kui meile koolis soovitati ning umbes tund aega varem, kui tegelikult pidime. Tartust Riiga lendav lennuk oli väiksemat sorti Air Balticu reisilennuk. Lennukis ei olnud WiFit – väga jama.
Maandusime Riias ning pidime seal mingi tunnikese ootama. Ma mõtlesin, et võiks ühe pizza osta, sest seal oli kohe pizzabaar selle koha kõrval, kus me ootasime. Ma mõtlesin selle peale umbes tund aega ning kui ära olin otsustanud leidsin end juba lennukis – sellel ajal oli liiga hilja tagasi naasta pizzabaari. Riia-Frankfurt lennukis ostsin endale mingi sandwich’i, Coca Cola ja veel ühe snäki. See ei olnud väga odav, aga mul oli kõht väga tühi.
Frankfurti jõudes ei saanud me algselt aru kuhu minna. Pidime jõudma rongijaama, kuid Frankfurti lennujaam on väga suur ning keerukas ja meil oli väga vähe aega – jäime rongist maha. Nägime veel, kuidas rong meie ninade alt ära sõitis. Rongi tagumine osa näeb küll täpselt samasugune välja, nagu esimene osa, kuid ikkagi oli nõme.
Pidime umbes 45 minutit ootama, et järgmise rongi peale saada. Ostsime piletid – 65 Eurot inimese kohta – ning ootasime rongijaama kohal olevas väikeses söögibaaris järgmist sõitu. Mõned meist, kaasaarvatud mina, ostsid natuke süüa ka. Umbes kolme-nelja Euro eest saab sealt segu väga heast suurest frikadellist, väga heast sinepist ja väga nõmedalt maitsevast kartulisalatist. Aga hei, kõht tühi, pole midagi teha.
Rongi peale astudes läksime kohe ettejuhtuvasse vagunisse. Me ei teadnud midagi Saksamaa rongidest, nii et esimene tund oli üpris problemaatiline. Esiteks märkasime alles 15 minutit peale istumist, et olime vaikusetsooni vagunis. Me muidugi laamendasime ja rääkisime mitteadekvaatse häälega. Pärast seda tulid mitu sakslast ning nõudsid, et me nende kohad vabastaksime – läks täielikuks segaduseks. Meie piletitel ei olnud istekohti märgitud, aga nagu me pikapeale aru saime, siis Saksamaal Deutche Bahn’is on selline süsteem, et valikuliselt saab kindla istekoha valida piletikassast mingi raha eest. Ülejäänud istuvad lihtsalt kohtadele, mis pole broneeritud. Istekohtade üleval on väike LCD mingi tekstiga, mis viitab sellele, et see istekoht on võetud. Küll aga juhtus korduvalt ka seda, et LCD’l ei olnud midagi kirjas ning ikka oli koht võetud, näiteks Riido pidi vabastama koha, kuigi midagi ei olnud märgitud LCD’le.
Kõndisime vagunites edasi-tagasi ning selle käigus ärritasime kindlasti paljusid reisijaid. Frustratsioonist otsustasid mõned meist vagunite vahekäiku jääda. Mina ja veel mitmed otsisime endale vabad kohad ja lootsime, et keegi ei nõua uuesti kohta. DB rongides on pistik toolide vahel, mis oli läpakate jaoks väga hea toit.
Pidime Weimaris ümber istuma järgmise rongi peale, mis sõitis ainult 15 minutit. Ootasime 15 minutit, et 15 minutit veel sõita.
Jenasse jõudes tuli meile Härra Patzer ja asedirektor vastu ja viisid meid autodega Hostelisse. Hosteli nimi on Hostel Jena ja asub kesklinnale üpris lähedal. Enne kui Patzer koju läks näitas ta meile veel linna peal tähtsamad kohad ette nagu kauplus ja söögikohad. Me jäime hiljaks Jenasse, niiet tal endal söök, naine ja lapsed ootasid kodus ja tal oli kiire.
Kui Patzer ära oli läinud, siis käisime poodides, ostsime natukene süüa ja kadusime hostelisse. Hostelis seadsime end kõik tubadesse ning tegime voodid ära. Panime riided kappidesse ning selle jooksul märkasin, et vedelseep oli kotis välja voolanud. Õnneks sai ainult särk kokku sellega, pesin selle kraanikausis läbi ning panin radiaatorile.
Natuke aega pärast seda kadusime magama.

Jõulud ja usudebatid.

2009-12-24T06:49:00.000-08:00

Kõik hea ja kena, kuni jutt läheb religiooni peale.

Me sattusime järjekordsesse vaidlusesse õemehega, kus mina väitsin, et seal ei ole moraalsuses vahet, kas inimene on usklik või mitte. Tema väitis, et süvausklikud on palju moraalsemad, sest nad peavad Piibli käske jälgima.

Ma taipasin siis, et tema teadmised Piiblist ei jõua sellest kaugemale, mida tavarahvas Eestis arvab. Nimelt on vist üldiseks arvamuseks, et Piibel oma sadade lehekülgedega sisaldab ainuüksi kümmet käsku. Ma ei tea, kas ta isegi suudaks vastata küsimusele, kummas testamendis kümme käsku esineb.

Kui ma väitsin, et Piibel näiteks soosib homoseksuaalide mõrvamist, siis nad ei uskunud mind (selleks hetkeks liitus diskussiooni ka mu õde). Vapralt otsisin ma siis kiiresti välja Piiblist lõigu, mis just seda homofoobilist käitumist kirjeldab (Mooses kolmas raamat, 20. peatükk, 13 lõik - kui ma õigesti mäletan).

Pärast seda hetke nad ei suutnud muudmoodi mulle vastu vaielda, kui mulle sõnu suhu toppida ja nendele vastu vaielda - ehk siis klassikaline straw man. Lõpuks hakkasid nad väitma, et kuna ma võtan oma statistikad Internetist, siis ei saa minu väited olla tõesed - kuigi minu algne väide oligi, et ma ei nõustu nende statistikatega.

Ma parem üritan sellel teemal vaikida, sest neil on niikuinii juba kuidagi vaated kujunenud, mis lähevad akadeemilise maailmaga vastakuti (näiteks ma pidin neile üles otsima tõestusi, et Kuule maandumine ja nende fotograafiline materjal polnud võltsitud - ma tegin seda, kuid ma ei usu, et nad oma arvamusi muutsid).

Mis on elu mõte ja miks me mõtleme, et elul on mõte.

2009-02-24T12:10:00.000-08:00

Elu 'point' on see, mis sa ise selleks teed. Universaalne mõte puudub, niiet peame võtma kasutusele individuaalsed mõtteid, kui teisiti ei saa. Mõned inimesed võtavad endale lihtsad mina-kesksed mõtted (Elu on nautimiseks! Elu on selleks, et võimalikult palju saavutada!) ning mõned hakkavad lihtsalt endale reaalsuse kohta valetama (Elu on selleks, et teenida üleloomilikku jõudu taevas!).
Et asi lihtsalt väiteks ei jääks, üritan ma ennast ka põhjendada.

Alustame algusest. Algselt elu ei olnud, kuid nüüd oleme rõõmsalt arvutite taga ja üritame oma primitiivsete ajudega välja nuputada, et miks me küll kõike teeme, mida me teeme. See tähendab, et vahepeal juhtus midagi, mis põhjustas elu tekkimist ja selle arenemist. Selle fenomeni nimi on emergentsus.
Emergentsus on looduses igal pool nähtav asi. Emergentsus on lihtsa kaootilise struktuuri kalduvus areneda organiseerituks ja tihti ka keeruliseks (ehk maakeeli: asjadel on kalduvus muutuda korrapäraseks). See nähtus on põhjustatud fundamentaaljõudude tõttu. Võtame lihtsa näite - magneti.
Me kõik tõenäoliselt teame seda näitet, kus õpetaja puistab paberile metallpuru, et demonsteerida magnetvälja jooni. Algselt on tegemist kaootilise struktuuriga - metallpuru on igal pool suhteliselt ühtlaselt, ei oma mingit märkimisväärset struktuuri ja mingeid mustreid pole näha. Aga siis satub metallpuru fundamentaaljõu alla - elektromagnetism. Just see magnetijõud sunnib purul muutuda organiseerituks.

Olend, kes ei tea midagi magnetjõust, arvaks tõenäoliselt, et see metallpuru on pandud sellisesse vormi kellegi teise elava olendi poolt. Tänu tarkadele meestele teame me tänapäeval, et tegemist ei ole intelligentse protsessiga, vaid täielikult mehhaanilise protsessiga - see magnet ei oma tarkust ja siiski pani ta selle metallpuru asendisse, mis oleks mõeldamatu puhta ajutu juhuse kujul.

Niiet me näeme, et kui mingile lihtsalt ebakorrapärasele asjale rakendada jõudu, siis see jõud muudab asja korrapäraseks puhtsalt mehhaanlisel protsessil, mitte intelligentse jõu paigutamise abil. Seda me näeme Universumis igal pool. Pärikesesüsteemid tekivad puhtalt gravitatsioonijõu abil - gravitatsioon sunnib aine üksteise poole tõmbama ja kokkupõrgete ja liikumissuuna ebakorrapärasuse tõttu hakkab asi pöörlema. Nii tekkis ka meie Linnutee Galaktika.
Kui meile tuleks külla olend kuskilt mujalt reaalsusest, kus puudub gravitatsioon, siis oleks selline vaatepilt temale täiesti arusaamatu:

Kui gravitatsioonitu vaatleja näeks algselt teist pudelit, kus liiv ja vesi on nii ilusti eraldi paigutatud, siis ta võibolla arvaks, et mingi kunstnik pani nad eraldi, sest ta ei leia sellisele korrapärasusele mingit seletust. Kui ta näeks esimest pudelit ja vaatleks liiva liikumist allapoole, siis ta tõenäoliselt hoiaks peast kinni ja imestaks, et mis vaimud küll seda põhjustavad. Või ta mõtleb, et liiv on intelligentne ja nagu sipelgad kogunevad ühte kohta.
Aga meie teame, et tegemist ei ole mingi "vaimuga" või intelligentsusega. See on puhas gravitatsioon.

Nii tekkis ka elu. Algselt oli maa peal väga korrapäratu keemia. Vesi, mis oli üpris soe, igal pool purskas laavat ja atmosfäär oli täis süsihappegaasi. See korrapäratu ja kaootiline olukord põhjustas evolutsiooni - evolutsioon on lihtsalt emergentsus, täpselt see sama, millest üleval juttu. Keemilised ühendid muutusid aina korrapärasemaks, sest neile mõjusid fundamentaalsed jõud (gravitatsioon, elektromagnetism, nõrk ja tugev aatomivaheline jõud), kuni tekkis esimene molekul, mis puhta juhuse näol oma ümbritsevast keemiast tegi endast klooni. Ja siis algaski tõeline evolutsioon.
Evolutsioon ja emergentsus käivad käsikäes. Aga kuna varem ei teatud evolutsioonist suurt midagi, siis mõeldi, et kuidas küll ikka me siia siis sattunud oleme.

Üks asi, mis evolutsioon meile andis on põhjuste otsimine. Inimese aju on konstrueeritud niimodi, et ta väldiks mõtlemast juhuste peale. Primaarsele inimesele pole sellist asja olemas nagu "juhus". Kõikide asjade jaoks otsitakse põhjust. Miks? Sest see oli sitaks faking kasulik. Kui kuskil oks ragises, siis otsib inimene põhjust selle jaoks ja võibolla väldib niimodi mingi lõvi hüppamist kõrri. See oleks rumal tegevus, kui oks raksuks ja arvata, et tegemist on puhta juhusega.
Kuid fakt on, et tegemist VÕIB olla puhta juhusega, aga parem oleks ikkagi kontrollida, onju?
Niimodi on inimaju suunitletud sellele, et ta üritab põhjust leida igast asjast, olgu asi põhjusega või juhuslikult.

Ja nii me mõtlemegi, et ka elul on mõte. Mitte, kuna elul on mõte, vaid kuna me oleme sunnitud mõtlema, et elul on mõte. Juhuslikkus on liiga keeruline kontsept meie ahviajule ja me üritame võimalikult palju seda vältida.
Sellepärast on ka religioonid nii mõjuvõimsad. Inimestele meeldivad igasugused jutud ja aktsepteerivad kasvõi kartust põrgutule üle, kui see annab elule põhjuse.

Kui banaan kukuks puu otsast alla ja mingi primitiivne inimene on selle läheduses, siis ta hakkaks esiteks kohe ringi vaatama - mis põhjustas selle? Või kes põhjustas selle?
Ta ei aktsepteeri juhuslikkust, sest me oleme programmeeritud nõudma kindlat põhjust asjadele, sest see aitab meil vältida ohtusid.
Ja primitiivne mees vaatabki ringi ja ei näe kedagi. Niiet mis ta järeldab? Põhjus on nähtamatu. Enamasti on banaanid juba maha kukkunud või ta nopib need puu otsast. Ta on banaane näinud maha kukkumas ainult siis, kui ta ise puud raputab. Nüüd kukkus samuti banaan maha, niiet ainuke loogiline järeldus on see, et põhjus peab olema temasugune olend. Siiski pole tal ju palju aimu sellest, et vili võiks ise maha kukkuda - bioloogia ja botaanika polnud vanasti just kõva primaatide seas.
Ja tulebki välja, et põhjuseks on nähtamatu temasugune olend. Kellega me valmis saime? Vaimuga.

Kõige esimesed "religioonid" olid animistlikud religioonid. Ehk neid ei olnud jumalaid, vaid ainult vaimud. Puude vaimud, kivide vaimud jne.
Nüüd mõtlebki see primaat, et banaanipuu vaim õnnistas teda.

Ja nii me otsimegi põhjust igale asjale ja võime üpris naeruväärsetele asjade peale tulla. Mitte keegi ei ole sellisest mõtlemisest prii, sest see on meie geneetikasse kodeeritud niimodi mõelda.

Ja nii oleme me ka mõelnud elu üle. Elu eksisteerib, niiet seal peab olema mingi point. Ja loomulikult anti jälle poindile inimnägu ja mingi õnnistamise temaatika. Aabrahami religioonid (Juudid, kristlased, moslemid) arvavad muidugi, et selleks vaimuks on Jumal ja et ta õnnistab meid, ka banaanidega, kui vaja. Hindud usuvad enda Shivasse või Vishnusse või vahel isegi päris mitmesse jumalasse korraga.

Mitte keegi nendest ei suuda aktsepteerida seda, et tegemist võis olla puhta juhusega, sest me oleme programmeeritud otsima põhjusi.

Niiet sellist asja nagu "mõtet" ei olegi olemas. On olemas põhjus. Sellel banaani kukkumisel oli olemas põhjus (et see banaanipuu ennast paljundada saaks), aga asjal ei olnud suuremat mõtet inimese jaoks. Ja samamoodi on olemas põhjus elul (palju erinvaid loodusseadusi) nagu on olemas põhjus sellel, et pall kukub maha, mitte ei jää õhku seisma (samuti palju erinevaid loodusseadusi).

Niiet me näeme, et elu mõte on inimese välja mõeldud, sest talle meeldib mõelda ennast asjade keskele.
Kui me tahame elule anda mõtet, ei jää meil mitte midagi üle, kui seda ise leiutada. Paljunemine on lihtsalt põhjus, miks me siin oleme ja miks peale meid ka loomi ja inimesi on, aga see pole mõte. Evolutsioon ei nõua meilt paljunemist, niiet me saame teha, mis me tahame.

Me saame elu nautida, me saame rügeleda töös või õppida terve elu. Me võime uurida kosmost või majanduslangust, hakata kunstnikuks või vegeteerida terve elu väikses korteris. See on täielikult meie teha, mida me enda eluga peale hakkame ja keegi "kõrgem võim" ei saa meid sundida midagi muud tegema. Piiranguid leiab ainult moraalsusest ja eetikast, kuid need on juba iseenesestmõistetavad.

Minuarust on see palju fantastilisem. Karta terve elu põrgutuld ja elada oma katkises fantaasiamaailmas ei ole eriti asi, mida ma sooviksin.

Väike anti-nali.

2009-01-18T06:36:00.000-08:00

Ateist ja Kristlane kõndisid looduses. Nad imetlesid puid, jõge, muru ja loodust. Kristlane ütles: "Vaata, millega on Jumal hakkama saanud!" Ateist ütles: "Vaata, millega evolutsioon on hakkama saanud!"

Järsku kuulsid nad hääli põõsastes. Hetkega nägid nad sealt karu välja tulemas, kes neid ründama hakkas. Ateist ja kristlane jooksid täiest väest. Nad vaatasid tagasi ja nägid, et karu oli järgi jõudnud. Nad kiirendasid jooksu. Vaatasid uuesti tagasi ja nägid, et karu oli juba hüppevalmis. Hoop läks kristlase suunas, sest jumal ei eksisteeri ja ei aita sind mingil määral. Kristlane suri. Teine hoop läks ateisti suunas ja ka tema suri, sest ateism ei aita sind karu vastu võideldes.

Evolutsioon ja Jumal.

2009-01-04T14:11:00.000-08:00

Tõsi küll, ma ise ei usu mingisse 'kõrgemasse' elusolendisse rohkem kui ma usun haldjatesse või härjapõlvlaste olemasollu, aga hiljuti tulin ma mõttele, kuidas saaks darwinistliku evolutsiooni, jumala ja hinge olemasolu seletada.

Kaks mormooni istusid minu köögis ja mina olin nende keskel. Me rääkisime kuidas teadus ja religioon on omavahel konfliktis ja kuidas ühes religioonis pannakse mõtted vaikima. Nad ei olnud need samad kaks Kirikuvanemat (nad kutsuvad missioonis käiaid "Elderiteks" ja see on vast kõige parem tõlge sellele), kes mul varem külas käisid, sest mõned nendest läksid edasi teistesse maadesse ja moodustati vist uued grupid. Erinevalt nendest eelmistest olid need kaks palju vastuvõtlikumad darwinistlikku evolutsiooniteooriale. Me tegime selgeks, et kõik me kolm saame aru, et evolutsioon on toimunud mingil määral minevikus. Nagu ma aru sain, siis nad jagasid arvamust, et kõik loomad, keda me tänapäeval näeme, on alguse saanud väga primitiivsetest eluvormidest. See tuli väga üllatuseks minu jaoks, sest eelmised usklikud süstemaatiliselt eitasid seda. Uuemad seletasid ajalist konflikti sellega, et kuue päeva all, mil aabrahami jumal lõi Universumi, mõeldakse pikemaid perioode kui üks ööpäev.

Enivei.
Selle jutu käigus tulin ma heale mõttele, kuidas ühendada omavahel ilusti mormonistlik usk hinge olemasollu ainult inimeses ja darwinistlik evolutsioon.
Mormoonid usuvad, et hing kui selline oli juba olemas enne inimese keha loomist. Nimelt oli ta kohe alguses oma metafüüsilises olekus olemas universumi loomise ajal ning võibolla isegi enne seda. Ainuke asi, mis üle jäi ongi, et see metafüüsiline hing oli vaja panna füüsilisse kehasse. Ning jumala tööriist oligi siis evolutsioon. Jumal lihtsalt ootas, kuni tekkis vääriline ajuga olend, et hakata kandma hinge.
Kena, eksju? Ma arvan ka. Selle seletuse läbi saaks vabalt ühendada jumala kontsept evolutsiooniga. Nad ei ole üksteist välistavad. Tõsi küll, minu isiklik arvamus on see, et jumalat pole olemas ja et üleüldse selline asi nagu 'hing' ei eksisteeri, aga ma võin ju eksida!

26 küsimust.

2008-12-20T15:40:00.000-08:00

Tegemist on küsimustega, mis on esitatud huvitaval leheküljel nimega Teadus ja Usk. Lehekülg üritab alguses selgeks teha, et teadus on täielikult kooskõlav religiooniga... ja siis hakkab teadust maha tegema ja võimalikult palju seletama, kui väga religioon ikka awesome on. Ilmselt on neil ainult probleem Darwini evolutsiooniteooriaga. Ma ei tea, miks see nii on. Miks pole nad Albert Einsteini Relatiivsusteooria vastu? Mina kaotasin usu jumalasse just läbi Relatiivsusteooria, sest ma sain aru, et see maailm, mis meie ümber on on palju huvitavam ja elegantsem, kui ükski Piibel seda suudab seletada.
Lehel märkasin huvitavat postitust, mis on tõlge Kent Hovindi küsimustest - kes kusjuures hetkel on vanglas trellide taga. Olin ka varem nendest kuulnud ja mõtlesin vastamisega proovida. Märkasin juba esimeste küsimuste juures, et küsimused pole üldsegi suunatud evolutsionistidele vaid pigem teoreetilistele füüsikutele, arheoloogidele ja ajaloolastele, aga mis sest.

1. Kust kosmos ja universum pärinevad?

Ma ei saa aru, miks sa seda darwinistidelt küsid? Seda peab küsima kosmoloogidelt. Evolutsioonil pole mingit pistmist kosmose ja universumi algusega.

2. Kust aine pärineb?

Jällegi sama vastus. Evolutsioon algab alles siis, kui aine on ammu juba olnud. Meie planeedil Maa algas see umbes 9 triljonit (miljon miljonit) aastat peale aine tekkimist.

3. Kust tulid universumiseadused (gravitatsioon, inerts, jne.)?

Jällegi, evolutsioon ei ole selle jaoks, et universumi seadusi seletada. Universumi seadused seletavad evolutsiooni.

4. Kuidas aine sain nii täiuslikult organiseerituks?

Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Meie universumis pole aine kohe kindlasti täiuslikult organiseeritud. Lihtsalt üks pilk öisesse taevasse näitab, kui ebamääraselt on kõik tähed paigutatud. Isegi planeetide orbiidid pole organiseeritud - nende raadius Päikesest kõigub konstantselt. Isegi meie endi loodus pole hästi organiseeritud - erinevate elusolendite hulk kõigub konstantselt. Meie endi kehad on meeletult nõrgad ja vajaks palju parandamist. Aine on väga kaugel täiuslikust organiseeritusest.

5. Kust tuli see energia kõige selle organiseerimiseks?

Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Kui sa mõtled seda, et kuidas aine Maal sai organiseerituks, siis on kindel vastus Päike ja universumi enda kineetiline liikumine. Sõna "energia" all mõtlevad teadlased üldiselt aine liikumist. Isegi soojusenergia on lihtsalt molekulide võnkumine, ehk liikumine. Niiet põhiline liikumine tuleb universumi enda liikumisest ja see sai alguse universumi inflatsiooniga ligi 13.7 triljonit aastat tagasi.

6. Millal, kus, miks ja kuidas elu sai tekkida eluta ainest?

Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Küsimus ei ole darwinistliku evolutsioonile suunatud küsimusega, vaid abiogeneesi teadusele suunatud küsimusega. Tee uus post pealkirjaga "Küsimusi abiogeneetikutele." Darwini evolutsiooniteooria algab alles sealt, kui aine oli juba kategoriseeritud eluks.

7. Millal, kus, miks ja kuidas elu õppis end taastootma?

Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Küsimus ei ole darwinistliku evolutsioonile suunatud küsimusega, vaid abiogeneesi teadusele suunatud küsimusega. Tee uus post pealkirjaga "Küsimusi abiogeneetikutele." Darwini evolutsiooniteooria algab alles sealt, kui aine on õppinud ennast taastootma.

8. Millega esimene rakk, kes suuteline seksuaalseks taastootmiseks, paljuned?

Ma üritan nüüd aru saada sellest vigasest eesti keelest ja eeldan, et küsimus on "8. Millega paljunes esimene rakk, kes oli suuteline seksuaalseks taastootmiseks?"
Jällegi, darwini evolutsioonil pole mingit pistmist probleemiga kust rakk seda ainet sai. Aga ma saan küsimusest aru. Vastus on tegelt väga lihtne: raku ümbruskonnast. Nii rakk kui ka tema ümbruskond koosnesid molekulidest, niiet rakk lihtsalt kasutas ümbruskonnas olevaid molekule, et molekulidest ennast kaheks teha. KUIDAS ta sellise omaduse sai on jälle abiogeneesi teaduse küsimus, mitte Darwini evolutsiooniteooria.
Aga tegelikult küsimus ka sellele küsimusele, et kuidas ta selle omandas pole raske. Otsima peab esimest primitiivset molekulivormi, mis oli võimeline ennast replitseerima. Sellel pole aga mitte mingit pistmist rakuga. See molekul hiljem arenes rakuks.

9. Miks peaks ükskõik milline taim või loom paljuneda, et toota rohkem omasuguseid, kuna see teeks ainult rohkem suid, mida toita ja vähendaks võimalust ellu jäämiseks? (Kas individuaalil või liigil on indu ellu jäära? Kuidas sa seletad seda?)

Ma ei saa aru, kuidas üks taim, mis paljuneb, oma järglasi toitma peaks. Otsib metsast taimele ilusat mulda?
Esimesed elusolendid ei hoolitsenud enda järglaste eest. Isegi tänapäeval enamik elusolenditest ei toida oma järglasi. See hoolitsemine tuli alles hiljem, kui tekkisid geenid, mis nõudsid emas olendil valvata järglaste eest. Kuna see geen oli kasulik, sest see tõstis järglaste võimalust ellu jääda, siis see loomulikult jäi alles ja tänapäeval, mitu miljardit aastat peale seda esimest hoolitsevat geeni, leidub see ka meis inimestes.

10. Kuidas saavad mutatsioonid (geneetilise koodi taasühendamine) loob uue, paranenud variatsiooni? (Inglise keelse kirja taasühendamine ei anna kunagi hiina keelset raamatut.)

Ma ei saa küsimusestki aru. "Geneetilise koodi taasühendamine" pole esiteks juba sõna "mutatsiooni" definitsioongi. "Mutatsioon" on lihtsalt "variatsioon geneetilises koodis," mitte mingi taasühendamine. Palun esitadada koherentne küsimus, millest oleks ka aru saada.

11. Kas on võimalik, et sarnasused erinevate loomade disaini vahel tõestavad ühise Looja, mitte esivanema olemasolu?

Miks peaks see ühise Looja tõestus olema? Kas see tähendab, et see Looja polnud piisavalt tark, et asja natuke huvitavamaks teha? Sarnasused on täielikult seletatavad läbi darwinismi, niiet ma ei saa aru, miks üldse mingi Looja mängu tuua.

12. Looduslik valik toimib ainult siis, kui geneetiline informatsioon on saadaval ja kaldub ainult liike stabiilsena hoidma. Kuidas sa seletad kasvavat geneetilise koodi keerukust, mis pidi ilmnema kui evolutsioon on tõene?

Siin antakse juba esimeses lauses lihtsalt vale definitsioon looduslikule valikule. Looduslik valik ei kaldu liiki stabiilsena hoidma, vaid elimineerib ebakasulikud geneetilised mutatsioonid liigist (läbi surma) ja lisab uusi kasulikke (läbi replikatsiooni, sünni). Just see uute kasulike geneetiliste mutatsioonide lisamine seletab geneetilise koodi keerukust.

13. Millal, kus, miks ja kuidas…
a. Üheraksed taimed muutusid mitmerakseteks?
Millal: Täpne aeg on teadmata, kõige varasemad fossiilid on leitud Lõuna-Austraaliast Ediacara mägedest Flindersi ahelikus. Need dateeriti Eelkambriumi ajastusse, ligi 570 miljardit aastat tagasi. Piinliku täpsuse puudumine aga ei ole mingi põhjus, miks see ei toimunud, sest näiteks lihtsalt kuna me ei tea täpset Jeesuse sünniaega, mida enamik kristlikke teolooge paigutavad umbes 7-2 aastat enne Kristust (Päris naljakas ju, et Kristuse sünd oli enne Kristust) ei tähenda, et ta ei eksiteerinud. (Mis tõstab ka küsimuse, et miks algab uus aasta 1. jaanuaril, kuigi kristlased tähistavad Kristuse sündi 25. Detsembril?)
Kus: Loomulikult planeetil Maa. Kuna ainurakseid oli selleks ajaks juba tohutult palju võis see toimuda mitmes kohas planeedil pea samaaegselt.
Miks: Sest neil tekkisid teatud mutatsioonid. On kolm prominentset hüpoteesi: Grex'i sisaldav hüpotees, Syncytiumi protsessi sisaldav hüpotees ja väga kergelt arusaadav hüpotees, et originaalselt ainurakse tütarrakul lihtsalt nurjus emasrakust eemaldumine. Juusis oli see mitte-eemaldumine piisavalt kasulik, et kui nad edasi paljunesid, siis ka nende järglased tegid sama.
Kuidas: Läbi evolutsiooni.

b. Üheraksed loomad arenesid?
Vastus sellele on suht sama. Evolutsiooni printsiip ei muutu.
Esimeste ainuraksete jäljed on leitud Lääne-Gröönimaalt Isue lähedal. Sealt leiti süsinuku jälgi, mida peetakse mikroskoopiliste fotosünteesivõimeliste bakterite - fotoautotroofide - jäänusteks. Need kivimid dateeruvad 3,7 triljoni aasta taha, kuigi kuna neid ainult "peetakse" jäänusteks, siis pannakse aeg pigem 3,5 triljoni juurde. Varasemad kindlad fossiilid on stromatoliidid. Strematoliidid olid veidrad kihilised moodustised, mis tekkisid sellest, et ainuraksed organismid ladestusid merepõhja, paljunesid seal raadiuses kuni 30 cm ja siis, kui liiv või mõni muu sete settis neile peale, tõusid järgnevad generatsioonid aina kõrgemale, kasvades kuni 1 meetrini ja elades oma surnud esivanemate peal.
Strematoliidisarnaseid bakterikolooniaid on soojemates troopilistes vetes isegi veel tänapäeval näha, kuigi nende rakkude ülesehitus on kindlasti kompleksem esimestest rakkudest.
Lisama peab ka veel seda, et küsimuses on jällegi viga. Üherakseid loomi ei eksisteeri. Kõik loomad on mitmeraksed. peab kasutama sõna "organism", sest loomad arenesid alles hiljem nendest organismidest.

c. Kalad muutusid kahepaikseteks?
Kusjuures meil on hetkel isegi olemas kahepaikne kala olemas. Ma nime ei hakka üles otsima, aga sellest õpetavad kõik bioloogia õpetajad põhikoolis, niiet ma usun, et enamik nendest peaks suutma anda vastust. (EDIT: Ma ikkagi viitsisin üles otsida. Tegemist on Mudahüpikuga)
Päris loogiliselt peaks ju olema arusaadav, et sellel teatud kalal oli selline geneetiline mutatsioon, mis lubas tal õhku hingata natuke. Enne selgroogsete jõudmist rannikule olid taimed juba ammu jõudnud veest kaugemale, niiet on ka aru saadav, et see oli nende jaoks kasulik, sest nad said ekstratoitu. Ekstratoit muidugi tähendas paremat võimalust ellujäämiseks.

Täpset aega ei saa siin juba anda sellepärast, et see oli meeletult aeglane protsess. Pole isegi teada, kas nad olid enne kahepaiksed ja siis roomajad või olid nad enne rohkem roomajad väga madalates vetes ja siis kahepaiksed.

d. Kahepaiksed muutusid roomajateks?

Ma vastaks hea meelega väga pikalt sellele ja tsiteeriks paragraafide viisi õpikutest ja internetist kõikide fossiilide nimesid ja järjestust, aga ma lükkan selle edasi Jaanuari algusesse. Plaanin siis osta ka täpsemat õpikut.

e. Roomajad muutusid lindudeks? (Kopsud, luud, silmad, suguorganid, süda, jne. on kõik väga erinev!)

Kusjuures kopsud, silmad, suguorganid ja süda ei olnudki tõenäoliselt väga erinevad. Mis oli erinev oli tõesti luustik. Aga see illusioon kaob suhteliselt kohe, kui vaatad fossiilset empiirilist tõestust. Tõenäoliselt esimene samm lindude poole oli Compsognathus, kes oli kiire jooksja, umbes 70 cm pikkune ja tema luustik sarnanes väga Archaeopteryxile. Archaeopteryx ise omas juba sulgi, niiet siit pole enam raske tõmmata joont lindudega.
Põhiline väär arusaam evolutsiooni kohta tulebki sellest, et arvatakse, et see muutus oli meeletult kiire. Näiteks et alguses oli roomaja ja siis selle järeltulija oli kohe lind. See on täiesti vale arusaam evolutsioonist, sest terve evolutsiooni põhimõte ongi selles, et need protsessid olid tohutult aeglased ja nõudsid väga palju aega ja sadu tuhandeid põlvkondi.

f. Kuidas need vahepealsed vormid elasid?

Üpris hästi, arvestades, et nad elasid ju siiski üle.

14. Millal, kus, miks, kuidas ja millest…

Ma tõesti ei hakka sellise detailsusega jälle vastama. Minuarust on darwinism üpris selgelt juba loogikast öelnud, kust need tulevad. Kui väga vaja, siis ma võin ka nendele a-f küsimustele piinliku täpsusega vastata, aga mitte enne Jaanuari algust, sest ma tahan paar õpikut juurde osta.

a. Vaalad arenesid?

Kusjuures kui sa ühe nendest nimedest Google Image searchi sisse trükid, siis leiad ka pilte fossiilidest. Just fossiilidest saadaksegi infot. As pole nii, et alguses mõeldakse välja loom ja siis otsitakse selle fossiili, vaid just leitakse fossiil ja üritatakse aru saada, kelle esivanem see olla võis. Kõik pildil olevad loomad on artistiliselt rekonstrueeritud skelettidest ja fossiilidest.

b. Merihobused arenesid?
c. Nahkhiired arenesid?
d. Silmad arenesid?
e. Kõrvad arenesid?
f. Juuksed, nahk, suled, soomused, küüned, küünised jne. arenesid?

15. Kumb arenes esimesena (kuidas ja kui kaua toimis see teistega)?
a. Seedesüsteem, toit vajab seedimist, isu, võime leida ja süüa toitu, seedemahlad või keha vastupidamine oma seedemahladele?
b. Tung paljuneda või võime paljuneda?
c. Kopsud, limaskest nende kaitsmiseks, kõri, täiuslik gaaside segu kopsudesse hingamiseks?
d. DNA või RNA, et kanda geneetilist koodi raku osadesse?
e. Termiidid või viburloom oma seedekulglas, mis tegelikult seedib tselluloosi?
f. Taimed või putukad, mis elavad ja tolmeldavad teisi taimi?
g. Luud, kõõlused, verevarustus või lihased liigutavad luid?
h. Närvisüsteem, taastumine või hormoonid?
i. Immuunsussüsteem või vajadus selle järele?

Ka nendele vastan ma hiljem siia samma postitusse, sest kell hakkab juba pool kaksteist saama ja need on väga detailsed küsimused. Enamikele suudaks ma vastata ilma suurema mõtlemiseta (b, c, d, f, g, i). Kuna aga küsija kindlasti ei ole rahul lühikese vastusega (b - võime paljuneda, c - gaaside segu, d - RNA, f - taimed, g - verevarustus, i - vajadus selle järele), siis ma jällegi lükkan vastamise edasi, sest ma olen juba väsinud.

16. On mitu tuhat näidet sümbioosist, mis hakkab vastu evolutsioonilistele seletustele. Miks me peame õpilastele õpetama, et evolutsioon on ainus seletus nendele suhetele?

Anna mulle üks näide sellisest sümbioosist. Sümbioos on täielikult seletatav läbi darwinistlikku evolutsiooni.

17. Kuidas evolutsioon seletab mimetismi? Kas mimetism arenes loomadele ja taimedele juhuslikult, omal intelligentsel valikul või kavandi tõttu?

Lihtne ja elegantne - mimetism aitas üle elada. Et lugeja aru saaks, siis mimetism tähendab seda, et üks elusolend jäljendab teist elusolendit. Miks on see nii kerge seletada?
Võtame näiteks kolm elusolendit. Üks loom ja kaks seent. Üks seen on näiteks kukeseen ja teine on kärbeseen. Loom ei söö kärbseseent, sest kõik tema liiki loomad kes neid sõid surid mürgitusse, niiet tema on selle esivanema järeltulija, kes ei söönud kärbseseeni. Ta teeb kärbseseenel ja kukeseenel vahet tema väljanägemisega. Kärbseseen on punane ja täpikestega ning kukeseen on kollane. Loom muidugi sööb kogu aeg kukeseened ära ja alles jääb alati ainult vähe kukeseeni, aga kärbseseentel on mugavalt hea paljuneda.
Nüüd tänu mutatsiooni üks nendest kukeseentest omandab punast värvi katte - selle jaoks ei ole vaja palju, lihtsalt üks/kaks tähte geneetilisse koodi lisada või muuta. Loom jääb hakkab iga kord kahtlema, kui seda kukeseent näeb. See kukeseen on punane ja ta on õppinud, et punane on halb värv. Ta võib muidugi mõelda, et sellel pole täppe, aga palju kergem on tal lihtsalt võtta kõrval olev kollane kukeseen ja niimodi iseenda surma vältida.
Nüüd järgmine generatsioon on ta kõik kollased kukeseened ära söönud ja alles on jäänud ainult punased kukeseened ja kärbseseened. Nüüd tuleb lihtsalt ülemise kordus. Loomaliik omandab võimaluse eristada punaseid kukeseeni kärbseseentest, sest kõik tema järglased kes seda ei teinud surevad ära. Kõik tema järglased, kes suutsid eristada, said omakorda järglasi, kes suutsid eristada. Nüüd on jälle kukeseentel halb seis. Jällegi omandab siis üks kukeseen atribuudi nagu valged täpid. See on põhjustatud muidugi juhuslikust geneetilisest mutatsioonist nagu punane värvgi - ei ole vaja Jumalat sisse tuua. Jällegi suudavad need kukeseene petised paremini paljuneda (sest neid ei sööda ära) kui eelmised ainult punased kukeseened.

Ja nii olemegi jõudnud mimetismini. Üks kukeseen teeskleb kärbseseent, ilma et me oleks pidanud Jumalat mängu tooma. Tegemist on puhta statistikaga.

18. Millal, kus, miks ja kuidas inimesele arenesid tunded? Armastus, arm, süü, jne. ei areneks kunagi evolutsiooni teooria käigus.

Siin sa lihtsalt valetad teises lauses. Evolutsiooniteooria suudab väga hästi armastust, armu ja süütunnet ära seletada. Tõenäoliselt oli juba esimestel primaatidel sellised tugevad tunded olemas. Kui me vaatame koeri, siis me näeme tundeid ka neis. Nad on alandlikud, kurjad või uudishimulikud. Ja see ei ole inimeste põhjustatud, sest me näeme neid ka samamoodi käitumas looduses huntidena.
Need tunded aitavad paljuneda paremini. Terve evolutsiooni mõte on selles, et omandada atribuute, mis lubavad meil paremini paljuneda ja lapsi saada. Armastus näiteks oli väga kasulik, sest see oli atribuut, mis tagas järglasele hea elu, seega paremat levikut ja üleelamist geenidele.

19. Kuidas arenes fotosüntees?

See kõlab rohkem nagu küsimus mida saaks esitada bioloogia õpetajale.
Fotosüntees iseenesest kasutab footonit. Footon on kvantfüüsikas eksisteeriv osake, millel on hea omadus, et ta kannab energiat edasi. See tähendab, et sellel algsel proto-eluvormil pidi ainult olema mõni molekul, et kinni püüda seda ühte footonit piisavalt palju kordi ühe sekundi jooksul. Molekulid koosnevad aatomitest ja aatomid omavad elektronkatet. Elektronid on footonite alguseks ja lõpuks. Kui tulev footon ergastab seda elektroni, siis saab see proto-eluvorm energiat. Mida rohkem on energiat, seda paremini saab see eluvorm ennast paljuneda. Tal on meeletu eelis üle teise primitiivsete eluvormide, sest tal on rohkem energiat kasutusel (teised kasutasid näiteks puhtalt soojusenergiat).

20. Kuidas arenesid mõtted?

Mõtted aitasid meil mõelda oma strateegiast, et kuidas näiteks mingit looma ära süüa. Mida rohkem süüa, seda suurem tõenäosus on, et neil tulevad järglased, kes omakorda annavad järglasi. Niimodi tulid esimesed mõtlejad. Esimesed mõtted olid muidugi primitiivsed ja kitsavaatelised, näiteks et ainult mõtlemine sellest, et millist taime süüa. Primitiivse mõtlemise jaoks ei ole vaja palju - ainult mõni või mõnikümmend erineva atribuudiga rakku.

21. Kuidas õitsvad taimed arenesid ja millest?

Õitsevad taimed kasutasid ära putukaid, kes nende taimede lehti või nendel olevaid väiksemaid putukaid sõid. Need taimed, kellel oli mingi primitiivne tolmeldamine, said kaugemale ja paremini paljuneda, kui taimed, kes kasutasid lihtsamaid paljundusvorme.

22. Milline evolutsionist sa küll oled? Miks sa ei ole üks neist kaheksast või kümnest teisest?

Darwinist. Ma ei saa aru, millised need kaheksa või kümme teist on? Tänapäeval võid iga bioloogiateadlase käest küsida, et milline evolutsionist ta on ja ta vastab sulle Darwinist. Täpsem oleks tegelikult öelda Neo-Darwinist, sest Darwinismi on lisatud selliseid asju nagu geneetika ja memeetika, mida Darwin ei kirjeldanud, aga enamik kasutavad neid justkui sünonüümina, kaasaarvatud mina.

23. Mida sa oleksid öelnud 50 aastat tagasi, kui ma ütleks sulle, et mul oli elus coelacanth minu akvaariumis?

Ma küll pole 50 aastat elanud, aga ma oleks tõenäoliselt olnud väga põnevil ja tahtnud seda näha.
Coelacanthi fenomen on ise täielik tõestus sellele, et fossiilid ei ole fabritseeritud, niiet ma ei saa aru miks sa üldse julgeksid selle kohta mainida.

24. Kas on üks selge prognoos makroevolutsioonist, mis on tõestatud tõeseks?

Esiteks las ma muigan su keelekasutuse "tõestatud tõeseks" üle.
Esiteks sa mõtled tõenäoliselt makroevolutsiooni all liikide liigindumist. Ehk makroevolutsioon on lihtsalt mikroevolutsioon pikema aja peale. Ma ei saa aru, miks üldse sellised kaks sõna kasutusel on, sest nad üldiselt tähendavad üht ja sama asja.

Liigindumise tõestuse artiklid on näiteks http://www3.interscience.wiley.com/journal/119411505/abstract?CRETRY=1&SRETRY=0
Ja http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_maggot
Ja http://www.nature.com/nature/journal/v403/n6766/full/403158a0.html
Ja http://en.wikipedia.org/wiki/Raphanobrassica
Ja http://www.pnas.org/content/99/21/13612.full.pdf+html

See on ainult väike osa ja tegelikult sa ei küsinudki rohkem kui ühte. Ma hetkel ei leia seda lehte, mis loetles üle kolmekümne vaadeldud makroevolutsiooni tõeseks tõestatud tõdesid, mis on tõed.

25. Mida on selle juures nii teaduslikku, et vesinikust on saanud inimene?

Esiteks selle seletamine on teaduslik. Näiteks on teaduslik see, et läbi tähtedes toimuvate gravitatsiooni mõjul nukleaarsete liitmiste tulemuseks on raskemad elemendid nagu näiteks Heelium, Hapnik ja Süsinik. Ehk siin on siis Albert Einstein mängus, sest tema seletab seda oma Relatiivsusteoorias. Nendest süsinikest, hapnikust ja muudest raskematest elementidest nagu rauast ja väävlist tekib juhuse käigus läbi vulkaanide ja äikese protsesside ennast-replitseeriv molekul, mis omakorda areneb edasi ainurakseks, mis omakorda areneb edasi mitmerakseks jne jne jne kuni me lõpuks jõuame inimliigini, mis on võimeline kõigest sellest aru saama, mis viimased 4-5 triljonit aastat toimunud on, vot SEE on teadus! Me ehitame rakette Marsile ja saadame inimesi ISS'ile samadel printsiipidel - teaduslikel teooriatel ja metoodikatel - millega Darwin leidis lahenduse küsimusele, et miks on maailmas nii palju erinevaid liike ja samas ka nii palju sarnaseid.

26. Kas te ausalt usute, et kõik tekkis eimillestki?

Esiteks ei ole tegemist jällegi evolutsiooniga seonduvast küsimusest, aga ma vastan ikkagi.
Mitte ükski teadlane ei väida kindlameelselt, et kõik tekkis eimillestki. Enamik teadlasi lihtsalt kehitab õlgu ja ütleb - "ei tea!"
Need on usklikud, kes tahavad väita, et nad teavad kogu tõde ja toovad "tõestuseks" 2000-4000 aasta vana kirjutiste kogumiku, mis on kirjutatud inimeste poolt, kes arvasid, et Päike, Tähed ja Kuu on fikseeritud soliidsesse taevasse, mis ümber Maa keerleb. Need on need samad inimesed, kes arvasid, et Maa on lapik ja et mingi imeline Jumal lihtsalt vormis meid mudast ja toppis meile "hinge" läbi ninasõõrmete sisse.

********************

Mulle jääb sellest blogist üldiselt mulje, nagu see oleks lihtsalt uskliku blogi, kes siia-sinna vahepeal topib mõne prominentse teadlase nime ja nimetab siis seda Teaduse ja Usu blogiks.

Selle postituse sisu kindlasti veel muutub, eriti 14. ja 15. küsimused, sest nod nõuavad detailsemat uurimist kui minu õpikud hetkel pakuvad.

Kuidas homoseksualismi hävitada.

2008-12-15T14:00:00.000-08:00

Ei, ei. Mul pole tegelikult plaanis homoseksualismi hävitada (ma arvan, et kolmas isik ei tohiks sekkuda kahe inimese eraellu vaatamata nende soost). Aga ma tean, et paljud eestlased seda tahaksid teha. Nende arvates on homoseksuaalsus ebanaturaalne ja nad ei taha, et geid oleksid geid.
Aga nad teevad seda meeletult valesti. Millegipärast arvavad nad, et homoseksuaalsuse hävitamiseks peaks seda kuidagi alla suruma. See on aga meeletu suur viga, sest see ainult soodustab homoseksuaalsust. Miks? Ma selgitan asja evolutsiooniliselt aspektilt, sest nii paljud tahavad tuua evolutsiooni homode ebatolerantsuse põhjuseks, kuigi neil pole suuremat ülevaadet evolutsioonilisest protsessist.

Nii. Esiteks peame selgeks tegema ontogeneesi ja fülogeneesi vahe:
Ontogenees evolutsiooni aspekt, mis piirdub sellega, kuidas organism (sel juhul inimene) muutub enda elu ajal. Ehk siis kui ta on maadleja, siis tal tekivad maadleja kõrvad ja kui on matemaatik, siis tema aju esiots võib laieneda. Samat liiki teokarbid võivad näiteks tihti erinevat värvi olla, sest nende värv oleneb sellest, et mis materjali nende ümber saadaval on.
Fülogenees on aga evolutsiooni aspekt, mis seletab erinevate organismide seost üksteisega ja kuidas üks liik võib oma geneetikat muuta mitme põlvkonna järel välistingimuste tõttu. Ehk siis kuidas ahvid on seotud inimestega ja kuidas meile on mitmetuhande põlvkondadega tekkinud suur aju. Inglismaal oli näiteks üks valget värvi liblikaliik, mis peale mitmeid generatsioone muutus hoopis mustaks, sest ümberringi vabrikud muutsid oma tahmaga looduse mustaks ja must värv oli siis hea kattevärv, nagu sõjaväe roheline laiguline riietus.

Nii. Saades sellest aru märkame me, et looduses on leida homoseksualismi sama tihedalt, kui inimeste seas. Võib tsiteerida kõige rohkem homosid pingviine loomaaedades ja šimpansite homoseksuaalset käitumist. Ja kuna protsent on vaatamata ümbruskonnast suhtelist sama mitme põlvkonna suhtes, siis võime öelda, et homoseksuaalsus on suuremal määral fülogeneesiline aspekt.

Mis see siis tähendab? See tähendab seda, et kui homo paaritub, siis ta annab oma geene edasi oma järglastele ja järglased omakorda veel edasi. Ja just seda paaritumist põhjustab homode kapisolek. Sest kui homo ei julge välja öelda, et on homo ja teda sunnitakse paarituma heteroseksuaaliga, siis ta annab oma homoseksuaalsust edasi järglastele.

Ma toon esimese illustratsiooni, kus sunnitakse homosid paarituma heterodega. See on evolutsiooni aspektis väga lihtsustatud skeem, aga põhimõte säilib.
Kahe hetero paaritumine tekitab kaks hetero last. Hetero naise ja homo mehe paaritumine tekitab "kandjat" ja hetero last (ehk siis last, kes ise pole homo, aga ta kannab homoseksuaalsuse geeni edasi - see on meditsiinis geneetiliste haigustega tihti lugu sarnaselt). Homo naise ja hetero mehe paaritumine tekitab homo lapse ja hetero lapse.

Nagu näha põhjustab homoseksuaalsete sundimine paarituma vastsoost isikuga seda, et homoseksuaalsus kantakse edasi põlvest põlve. Kuidas aga seda peatada?
Vastus on lihtne ja geniaalne: laseme neil väljendada oma homoseksuaalsust. Kui me lubame geidel abielluda ja lapsi lapsendada, siis nad ei saa ise järglasi, kellele geene edasi anda. Toon järgmise illustratsiooni:

Nagu näha, kui lasta kahel homol abielluda ja koos elada, kaob homoseksuaalsuse geen inimrassist. Lisaks toob see meeletuid häid asju juurde nagu fakti, et nad suudavad hoolitseda laste eest, kes on hetero paaride poolt hüljatud. Lisaks toob see natuke headust ka inimkonna arvule, sest inimesi on maailmas liiga palju ja me kahjustame sellega looduslikku infrastruktuuri.

OISKBAVF

Kontoriskäik.

2008-12-15T09:22:00.000-08:00

BEHOLD! See on Jumala pühakoda! Kartke ja imetlege terve eksistentsi kõige võimsama olendi spirituaalse keskuse arhitektuurilist majesteetlikkust!

See nende kogudus ei näinud just eriti muljetavaldav välja. Nii väljast kui ka seest paistis see kontorihoonena. 'Kontor' ise oli seest dekoreeritud Jeesuse, prohvetite ja kirikute piltidega ja seetõttu on see nüüd hoopis Pühakoda. See, mis pildil näete, on maja B-Korpuse üks külg. Mormoonide Pühakoda asub selle teise korrusel. Ülejäänud maja on suurelt jaolt hostel Star osa.
Läksime sisse ning lühikese koridori vastasseinal paistis mulle juba tuttav pilt Jeesusest oma südamekujukesega (omg Superman). Trepist üles minnes vaatas meile poolel teel otsa pilt Joseph Smithist, Jeesusest ja Jumalast. Nagu pildil näha, on Jeesus Jumal, Jumal Jeesus ja nad on samas üks ja see sama, aga nad on erinevad isiksused, kuid samad olendid, kuid erinevad.

Trepist ülesjõudes tervitas meid rõõmsalt vanem meessoost isik ja kutsus meid uksest sisse. Ta ütles, et me peaksime kiiresti tegema ja jõudma enne loo viimast nooti Sakramendikoosoleku ruumi. Võtsime kiiresti joped seljast ja kõndisime vaikselt vabadele kohtadele. Sakramendikoosoleku ruum ei näinud just erinev välja mõnest koosolekuruumist, kus oli paar risti. Võtsin välja paberi ja hakkasin paar üleskirjutust tegema, et asjad meelest ei läheks.
Ja nii läks asi edasi loengute peale, kus 3 erinevat esinejat üksteise järel. Esimene etteastuja oli välismaalane, kes üritas võimalikult hästi eesti keeles rääkida. See tal aga meeletult hästi välja ei tulnud ja ma ei saanud poolest ta jutust aru. Küll aga peaks austust avaldama, et ta sai eesti keelest aru ja valdas seda normaalselt.
Tema kõne oli ebamäärane ja ta ei saanud tihti ise ka aru, mis poindini ta jõuda tahab, kuid kuna enamikest pointidest oli niikuinii "Jumal on armastust täis!" polnud raske seda kuidagi kokku veerida. Samal ajal siblisid väikesed lapsed, üks poiss ja üks tüdruk, esireas oma emaga - keegi siiski peab eesti religioosset põlvkonda kasvatama. Ta hakkab rääkima elust ja surmast ning ütleb väga kindla häälega, et Jumal täidab kõiki lubadusi.
Pool tundi oli juba möödas, kell oli 11:30 ja mõned inimesed haigutasid ja vaatasid kella. Esimene tsitaat Mormooni Raamatust tuli nüüd.

Nüüd, kui kuningas Lamooni kuulis, et Ammon oli tema hobuseid ja tema kaarikuid ette valmistas, oli ta veel rohkem hämmastunud Ammoni ustavuse üle, öeldes: Tõesti ei ole olnud mitte ühtegi teenijat minu teenijate seas, kes oleks olnud nii ustav kui see mees; sest tal on meeles isegi täita kõik mu käsud. (ALMA 18:10)

Terve tsitaadi mõte on siis selles, et sa pead Jumala käsku täpselt täitma, et ta sa tema ustavust ära teeniksid. Minuarust oli Ammon pigem pugeja. Samas, ta näitas Ammoni väidetavat pilti ja seal nägi ta nii musklites välja, et küll ei julgeks midagi halba näkku talle öelda.
Siis tuli kohe otsa järgmine tsitaat.

Nüüd vaata, me võime vaadata ja näha oma töö vilju ja kas neid on vähe? Ma ütlen teile, EI, neid on palju; jah, ja me võime tunnistada nende siirusest, tänu nende armastusele oma vendade ja ka meie vastu. (ALMA 26:31)

Ma täpselt ei tea selle tsitaadi põhjust, sest ma ei saanud tema eesti keelest hästi aru ja ei saanud jutule pihta. Ma tõsiselt tõsiselt üritasin ja ma ei tee ta aktsendi üle nalja, aga paljust polnud lihtsalt aru saada.
Inimesed vaatasid jälle kella, kell oli 11:37. Sellel ajal kui ees esitaja rääkis olid minu selja taga misjonärid. Üks misjonär tõlkis esitaja juttu tasahääli inglise keelde ja järgmine misjonär eelmise misjonäri inglise keelt vene keelde. See oli nagu telefonimäng, kus esitaja oli esimene ütleja ja kõik siis põnevusega lootsid, et venelaseni jõudes tekstist midagi väga naljakat välja tuli.
Esitaja vahetus. Poodiumi taha astus üks noor eesti neiu, kes oli minimaalselt keskkooli õpilane. Võibolla oli 12'ndat klassi lõpetamas, sest ta kõne kõlas täpselt nagu riikliku kirjandi sisu, mis oleks umbes 50-60 punkti saanud. Erinevalt esimesest esitajast oli ta täpne ja konkreetne ja teadis, mis ta öelda tahtis. Samas see, mis ta ütles, oli sisult väga absurdne ja itsitama ajav. "Kui me vaatame lapsi," alustas ta, "siis me näeme, et just nemad on kõige õnnelikumad siin Maal. Ja ka Jeesus ütles, et me peaks saama lastesugusteks" (see on umbes tema sõnad, sest ma sõna-sõnalt ei mäleta, aga mõte kaduma ei läinud). Ja millisteks me peaks siis saama, kui me tahaks lastetaolisteks saada? Ta hakkas lugema "Kannatlikuks, kuulekaks, alluvaks..." Wait a minute there, young lady! Ma ei ole veel ühtki kannatlikku, kuulekat ja alluvat last näinud! Ma ei tea, kus tema elab, aga lapsed on üldiselt just nende omaduste vastandid. Pole ju siiski ime, et lasteaia kasvatajatel ja algklassi õpetajatel närvid nii läbi on.
Terve tema tekst oli surutud õnne peale. Õnn, õnn, õnn ja õnn. Õnne saab ainult läbi Jumala ja Jeesuse Kristuse ja mitte kuskilt mujalt. Ainult läbi (nende) usu saab leida täiuslikku õnne. Kõik muu olevat ainult maine lõbu, mitte õige õnn.
Ja siis ma sain aru, mida kõiki neid inimesi siin väikeses konverentsisaalis ühendab - nad on luuserid! Ma tean, ma tean, kõlab kurjalt, aga see oli järsku nii silmapaistev. Suureltjaolt enamik nendest olid seda sorti inimesed, kes olid kooli ajal mitte nii silmapaistvad, kui nende kaasõpilased ning nad vaikselt teadsid, et nad polnud nii helged kui nende sõbrad. Ma võin siin täiesti mööda panna, aga need inimesed tõesti jätsid sellise tunde. Ja terve see arusaam ei tähenda veel, et ma peaksin neid rahule kuidagi jätma. Ma seletan hiljem konkreetseid põhjusi.
Järgmine jutt oli meeletult naeruväärne. Ma jäin tõesti huviga kuulama, sest ma tahtsin head pun'i siia teksti. Ta hakkas rääkima oma mingist väidetavatest tuttavatest Tallinnas, kellelt varastati auto. Nad olid väga kurvad ja politsei otsis mitu mitu päeva, kuid lootusetult. Siis nad tulid meeletult hea idee peale - hakkame palvetama! Ja nad palvetasid, et Jumal ja Jeesus neid aitaks oma kallist autot tagasi saada, sest maaline vara on siiski ju nii tähtis ja Jumal küll, kes see ühistranspordiga veel liikuda tahaks! Ja siis leitigi auto! The Lord be Praised!
See noor neiu astus siis poodiumilt eemale ja tuli publiku ette - inimesed hakkasid laulma. See. oli. jube. Arvestades, et nad kõik on Jumala lapsed, Jumalakartlikud inimesed ja palvetavad iga päev Jeesuse nimel, et neil elus hästi läheks, polnud neil just eriti Jumalik hääl.
Peale seda muusikalist fiaskot tuli ette järgmine esitaja, kolmas ja viimane. Tegemist oli eesti mehega. Ta alustas juttu oma kassist ja rääkis, kuidas tema kassi mängimine meenutas talle Jumalat. Siis läks üle lumest rääkimisele ja ka see meenutas talle Jumalat ja kõike head. Ta pidi ka selgeks tegema, et lumi on nii ilus kuna ta on valge ja puhas. Sest kõik, mis on ilus, on valge; ja puhas. Must värv ei ole puhas. Punane ja kollane pole ka puhas ega ilus.
Ja vaata aga vaata, ta suutis kuidagi juttu pressida selle, et rate.ee on saatanast. Paari hetke pärast jõudis ta ka homoseksuaale maha teha.
Peale seda astus ka tema poodiumilt maha ja tuli publiku ette. Nad hakkasid palvetama, et Jeesus neid ilusti jõulumeeleollu viiks. Sest, nagu, ilma palvetamiseta on võimatu saada jõululist meeleolu.

Sakramendikoosolek, ehk jumalateenistus, lõppes siis kell 12:07. Järgneva kahe tunni kohta teen järgmises postis kokkuvõtte. Ma ei saanud enam nendes teha märkmeid, sest inimesed tulid minu kõrvale istuma.

Lisan ka veel seda, et terves ruumis oli kokku 20+ inimest. Arvestades, et nad on vist terve Annelinnapoolse Tartu läbi käinud (kui mitte enam), siis see ei olnud eriti suur arv.