26 küsimust.
Tegemist on küsimustega, mis on esitatud huvitaval leheküljel nimega Teadus ja Usk. Lehekülg üritab alguses selgeks teha, et teadus on täielikult kooskõlav religiooniga... ja siis hakkab teadust maha tegema ja võimalikult palju seletama, kui väga religioon ikka awesome on. Ilmselt on neil ainult probleem Darwini evolutsiooniteooriaga. Ma ei tea, miks see nii on. Miks pole nad Albert Einsteini Relatiivsusteooria vastu? Mina kaotasin usu jumalasse just läbi Relatiivsusteooria, sest ma sain aru, et see maailm, mis meie ümber on on palju huvitavam ja elegantsem, kui ükski Piibel seda suudab seletada.
Lehel märkasin huvitavat postitust, mis on tõlge Kent Hovindi küsimustest - kes kusjuures hetkel on vanglas trellide taga. Olin ka varem nendest kuulnud ja mõtlesin vastamisega proovida. Märkasin juba esimeste küsimuste juures, et küsimused pole üldsegi suunatud evolutsionistidele vaid pigem teoreetilistele füüsikutele, arheoloogidele ja ajaloolastele, aga mis sest.
1. Kust kosmos ja universum pärinevad?
Ma ei saa aru, miks sa seda darwinistidelt küsid? Seda peab küsima kosmoloogidelt. Evolutsioonil pole mingit pistmist kosmose ja universumi algusega.
2. Kust aine pärineb?
Jällegi sama vastus. Evolutsioon algab alles siis, kui aine on ammu juba olnud. Meie planeedil Maa algas see umbes 9 triljonit (miljon miljonit) aastat peale aine tekkimist.
3. Kust tulid universumiseadused (gravitatsioon, inerts, jne.)?
Jällegi, evolutsioon ei ole selle jaoks, et universumi seadusi seletada. Universumi seadused seletavad evolutsiooni.
4. Kuidas aine sain nii täiuslikult organiseerituks?
Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Meie universumis pole aine kohe kindlasti täiuslikult organiseeritud. Lihtsalt üks pilk öisesse taevasse näitab, kui ebamääraselt on kõik tähed paigutatud. Isegi planeetide orbiidid pole organiseeritud - nende raadius Päikesest kõigub konstantselt. Isegi meie endi loodus pole hästi organiseeritud - erinevate elusolendite hulk kõigub konstantselt. Meie endi kehad on meeletult nõrgad ja vajaks palju parandamist. Aine on väga kaugel täiuslikust organiseeritusest.
5. Kust tuli see energia kõige selle organiseerimiseks?
Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Kui sa mõtled seda, et kuidas aine Maal sai organiseerituks, siis on kindel vastus Päike ja universumi enda kineetiline liikumine. Sõna "energia" all mõtlevad teadlased üldiselt aine liikumist. Isegi soojusenergia on lihtsalt molekulide võnkumine, ehk liikumine. Niiet põhiline liikumine tuleb universumi enda liikumisest ja see sai alguse universumi inflatsiooniga ligi 13.7 triljonit aastat tagasi.
6. Millal, kus, miks ja kuidas elu sai tekkida eluta ainest?
Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Küsimus ei ole darwinistliku evolutsioonile suunatud küsimusega, vaid abiogeneesi teadusele suunatud küsimusega. Tee uus post pealkirjaga "Küsimusi abiogeneetikutele." Darwini evolutsiooniteooria algab alles sealt, kui aine oli juba kategoriseeritud eluks.
7. Millal, kus, miks ja kuidas elu õppis end taastootma?
Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Küsimus ei ole darwinistliku evolutsioonile suunatud küsimusega, vaid abiogeneesi teadusele suunatud küsimusega. Tee uus post pealkirjaga "Küsimusi abiogeneetikutele." Darwini evolutsiooniteooria algab alles sealt, kui aine on õppinud ennast taastootma.
8. Millega esimene rakk, kes suuteline seksuaalseks taastootmiseks, paljuned?
Ma üritan nüüd aru saada sellest vigasest eesti keelest ja eeldan, et küsimus on "8. Millega paljunes esimene rakk, kes oli suuteline seksuaalseks taastootmiseks?"
Jällegi, darwini evolutsioonil pole mingit pistmist probleemiga kust rakk seda ainet sai. Aga ma saan küsimusest aru. Vastus on tegelt väga lihtne: raku ümbruskonnast. Nii rakk kui ka tema ümbruskond koosnesid molekulidest, niiet rakk lihtsalt kasutas ümbruskonnas olevaid molekule, et molekulidest ennast kaheks teha. KUIDAS ta sellise omaduse sai on jälle abiogeneesi teaduse küsimus, mitte Darwini evolutsiooniteooria.
Aga tegelikult küsimus ka sellele küsimusele, et kuidas ta selle omandas pole raske. Otsima peab esimest primitiivset molekulivormi, mis oli võimeline ennast replitseerima. Sellel pole aga mitte mingit pistmist rakuga. See molekul hiljem arenes rakuks.
9. Miks peaks ükskõik milline taim või loom paljuneda, et toota rohkem omasuguseid, kuna see teeks ainult rohkem suid, mida toita ja vähendaks võimalust ellu jäämiseks? (Kas individuaalil või liigil on indu ellu jäära? Kuidas sa seletad seda?)
Ma ei saa aru, kuidas üks taim, mis paljuneb, oma järglasi toitma peaks. Otsib metsast taimele ilusat mulda?
Esimesed elusolendid ei hoolitsenud enda järglaste eest. Isegi tänapäeval enamik elusolenditest ei toida oma järglasi. See hoolitsemine tuli alles hiljem, kui tekkisid geenid, mis nõudsid emas olendil valvata järglaste eest. Kuna see geen oli kasulik, sest see tõstis järglaste võimalust ellu jääda, siis see loomulikult jäi alles ja tänapäeval, mitu miljardit aastat peale seda esimest hoolitsevat geeni, leidub see ka meis inimestes.
10. Kuidas saavad mutatsioonid (geneetilise koodi taasühendamine) loob uue, paranenud variatsiooni? (Inglise keelse kirja taasühendamine ei anna kunagi hiina keelset raamatut.)
Ma ei saa küsimusestki aru. "Geneetilise koodi taasühendamine" pole esiteks juba sõna "mutatsiooni" definitsioongi. "Mutatsioon" on lihtsalt "variatsioon geneetilises koodis," mitte mingi taasühendamine. Palun esitadada koherentne küsimus, millest oleks ka aru saada.
11. Kas on võimalik, et sarnasused erinevate loomade disaini vahel tõestavad ühise Looja, mitte esivanema olemasolu?
Miks peaks see ühise Looja tõestus olema? Kas see tähendab, et see Looja polnud piisavalt tark, et asja natuke huvitavamaks teha? Sarnasused on täielikult seletatavad läbi darwinismi, niiet ma ei saa aru, miks üldse mingi Looja mängu tuua.
12. Looduslik valik toimib ainult siis, kui geneetiline informatsioon on saadaval ja kaldub ainult liike stabiilsena hoidma. Kuidas sa seletad kasvavat geneetilise koodi keerukust, mis pidi ilmnema kui evolutsioon on tõene?
Siin antakse juba esimeses lauses lihtsalt vale definitsioon looduslikule valikule. Looduslik valik ei kaldu liiki stabiilsena hoidma, vaid elimineerib ebakasulikud geneetilised mutatsioonid liigist (läbi surma) ja lisab uusi kasulikke (läbi replikatsiooni, sünni). Just see uute kasulike geneetiliste mutatsioonide lisamine seletab geneetilise koodi keerukust.
13. Millal, kus, miks ja kuidas…
a. Üheraksed taimed muutusid mitmerakseteks?
Millal: Täpne aeg on teadmata, kõige varasemad fossiilid on leitud Lõuna-Austraaliast Ediacara mägedest Flindersi ahelikus. Need dateeriti Eelkambriumi ajastusse, ligi 570 miljardit aastat tagasi. Piinliku täpsuse puudumine aga ei ole mingi põhjus, miks see ei toimunud, sest näiteks lihtsalt kuna me ei tea täpset Jeesuse sünniaega, mida enamik kristlikke teolooge paigutavad umbes 7-2 aastat enne Kristust (Päris naljakas ju, et Kristuse sünd oli enne Kristust) ei tähenda, et ta ei eksiteerinud. (Mis tõstab ka küsimuse, et miks algab uus aasta 1. jaanuaril, kuigi kristlased tähistavad Kristuse sündi 25. Detsembril?)
Kus: Loomulikult planeetil Maa. Kuna ainurakseid oli selleks ajaks juba tohutult palju võis see toimuda mitmes kohas planeedil pea samaaegselt.
Miks: Sest neil tekkisid teatud mutatsioonid. On kolm prominentset hüpoteesi: Grex'i sisaldav hüpotees, Syncytiumi protsessi sisaldav hüpotees ja väga kergelt arusaadav hüpotees, et originaalselt ainurakse tütarrakul lihtsalt nurjus emasrakust eemaldumine. Juusis oli see mitte-eemaldumine piisavalt kasulik, et kui nad edasi paljunesid, siis ka nende järglased tegid sama.
Kuidas: Läbi evolutsiooni.
b. Üheraksed loomad arenesid?
Vastus sellele on suht sama. Evolutsiooni printsiip ei muutu.
Esimeste ainuraksete jäljed on leitud Lääne-Gröönimaalt Isue lähedal. Sealt leiti süsinuku jälgi, mida peetakse mikroskoopiliste fotosünteesivõimeliste bakterite - fotoautotroofide - jäänusteks. Need kivimid dateeruvad 3,7 triljoni aasta taha, kuigi kuna neid ainult "peetakse" jäänusteks, siis pannakse aeg pigem 3,5 triljoni juurde. Varasemad kindlad fossiilid on stromatoliidid. Strematoliidid olid veidrad kihilised moodustised, mis tekkisid sellest, et ainuraksed organismid ladestusid merepõhja, paljunesid seal raadiuses kuni 30 cm ja siis, kui liiv või mõni muu sete settis neile peale, tõusid järgnevad generatsioonid aina kõrgemale, kasvades kuni 1 meetrini ja elades oma surnud esivanemate peal.
Strematoliidisarnaseid bakterikolooniaid on soojemates troopilistes vetes isegi veel tänapäeval näha, kuigi nende rakkude ülesehitus on kindlasti kompleksem esimestest rakkudest.
Lisama peab ka veel seda, et küsimuses on jällegi viga. Üherakseid loomi ei eksisteeri. Kõik loomad on mitmeraksed. peab kasutama sõna "organism", sest loomad arenesid alles hiljem nendest organismidest.
c. Kalad muutusid kahepaikseteks?
Kusjuures meil on hetkel isegi olemas kahepaikne kala olemas. Ma nime ei hakka üles otsima, aga sellest õpetavad kõik bioloogia õpetajad põhikoolis, niiet ma usun, et enamik nendest peaks suutma anda vastust. (EDIT: Ma ikkagi viitsisin üles otsida. Tegemist on Mudahüpikuga)
Päris loogiliselt peaks ju olema arusaadav, et sellel teatud kalal oli selline geneetiline mutatsioon, mis lubas tal õhku hingata natuke. Enne selgroogsete jõudmist rannikule olid taimed juba ammu jõudnud veest kaugemale, niiet on ka aru saadav, et see oli nende jaoks kasulik, sest nad said ekstratoitu. Ekstratoit muidugi tähendas paremat võimalust ellujäämiseks.
Täpset aega ei saa siin juba anda sellepärast, et see oli meeletult aeglane protsess. Pole isegi teada, kas nad olid enne kahepaiksed ja siis roomajad või olid nad enne rohkem roomajad väga madalates vetes ja siis kahepaiksed.
d. Kahepaiksed muutusid roomajateks?
Ma vastaks hea meelega väga pikalt sellele ja tsiteeriks paragraafide viisi õpikutest ja internetist kõikide fossiilide nimesid ja järjestust, aga ma lükkan selle edasi Jaanuari algusesse. Plaanin siis osta ka täpsemat õpikut.
e. Roomajad muutusid lindudeks? (Kopsud, luud, silmad, suguorganid, süda, jne. on kõik väga erinev!)
Kusjuures kopsud, silmad, suguorganid ja süda ei olnudki tõenäoliselt väga erinevad. Mis oli erinev oli tõesti luustik. Aga see illusioon kaob suhteliselt kohe, kui vaatad fossiilset empiirilist tõestust. Tõenäoliselt esimene samm lindude poole oli Compsognathus, kes oli kiire jooksja, umbes 70 cm pikkune ja tema luustik sarnanes väga Archaeopteryxile. Archaeopteryx ise omas juba sulgi, niiet siit pole enam raske tõmmata joont lindudega.
Põhiline väär arusaam evolutsiooni kohta tulebki sellest, et arvatakse, et see muutus oli meeletult kiire. Näiteks et alguses oli roomaja ja siis selle järeltulija oli kohe lind. See on täiesti vale arusaam evolutsioonist, sest terve evolutsiooni põhimõte ongi selles, et need protsessid olid tohutult aeglased ja nõudsid väga palju aega ja sadu tuhandeid põlvkondi.
f. Kuidas need vahepealsed vormid elasid?
Üpris hästi, arvestades, et nad elasid ju siiski üle.
14. Millal, kus, miks, kuidas ja millest…
Ma tõesti ei hakka sellise detailsusega jälle vastama. Minuarust on darwinism üpris selgelt juba loogikast öelnud, kust need tulevad. Kui väga vaja, siis ma võin ka nendele a-f küsimustele piinliku täpsusega vastata, aga mitte enne Jaanuari algust, sest ma tahan paar õpikut juurde osta.
a. Vaalad arenesid?
Kusjuures kui sa ühe nendest nimedest Google Image searchi sisse trükid, siis leiad ka pilte fossiilidest. Just fossiilidest saadaksegi infot. As pole nii, et alguses mõeldakse välja loom ja siis otsitakse selle fossiili, vaid just leitakse fossiil ja üritatakse aru saada, kelle esivanem see olla võis. Kõik pildil olevad loomad on artistiliselt rekonstrueeritud skelettidest ja fossiilidest.
b. Merihobused arenesid?
c. Nahkhiired arenesid?
d. Silmad arenesid?
e. Kõrvad arenesid?
f. Juuksed, nahk, suled, soomused, küüned, küünised jne. arenesid?
15. Kumb arenes esimesena (kuidas ja kui kaua toimis see teistega)?
a. Seedesüsteem, toit vajab seedimist, isu, võime leida ja süüa toitu, seedemahlad või keha vastupidamine oma seedemahladele?
b. Tung paljuneda või võime paljuneda?
c. Kopsud, limaskest nende kaitsmiseks, kõri, täiuslik gaaside segu kopsudesse hingamiseks?
d. DNA või RNA, et kanda geneetilist koodi raku osadesse?
e. Termiidid või viburloom oma seedekulglas, mis tegelikult seedib tselluloosi?
f. Taimed või putukad, mis elavad ja tolmeldavad teisi taimi?
g. Luud, kõõlused, verevarustus või lihased liigutavad luid?
h. Närvisüsteem, taastumine või hormoonid?
i. Immuunsussüsteem või vajadus selle järele?
Ka nendele vastan ma hiljem siia samma postitusse, sest kell hakkab juba pool kaksteist saama ja need on väga detailsed küsimused. Enamikele suudaks ma vastata ilma suurema mõtlemiseta (b, c, d, f, g, i). Kuna aga küsija kindlasti ei ole rahul lühikese vastusega (b - võime paljuneda, c - gaaside segu, d - RNA, f - taimed, g - verevarustus, i - vajadus selle järele), siis ma jällegi lükkan vastamise edasi, sest ma olen juba väsinud.
16. On mitu tuhat näidet sümbioosist, mis hakkab vastu evolutsioonilistele seletustele. Miks me peame õpilastele õpetama, et evolutsioon on ainus seletus nendele suhetele?
Anna mulle üks näide sellisest sümbioosist. Sümbioos on täielikult seletatav läbi darwinistlikku evolutsiooni.
17. Kuidas evolutsioon seletab mimetismi? Kas mimetism arenes loomadele ja taimedele juhuslikult, omal intelligentsel valikul või kavandi tõttu?
Lihtne ja elegantne - mimetism aitas üle elada. Et lugeja aru saaks, siis mimetism tähendab seda, et üks elusolend jäljendab teist elusolendit. Miks on see nii kerge seletada?
Võtame näiteks kolm elusolendit. Üks loom ja kaks seent. Üks seen on näiteks kukeseen ja teine on kärbeseen. Loom ei söö kärbseseent, sest kõik tema liiki loomad kes neid sõid surid mürgitusse, niiet tema on selle esivanema järeltulija, kes ei söönud kärbseseeni. Ta teeb kärbseseenel ja kukeseenel vahet tema väljanägemisega. Kärbseseen on punane ja täpikestega ning kukeseen on kollane. Loom muidugi sööb kogu aeg kukeseened ära ja alles jääb alati ainult vähe kukeseeni, aga kärbseseentel on mugavalt hea paljuneda.
Nüüd tänu mutatsiooni üks nendest kukeseentest omandab punast värvi katte - selle jaoks ei ole vaja palju, lihtsalt üks/kaks tähte geneetilisse koodi lisada või muuta. Loom jääb hakkab iga kord kahtlema, kui seda kukeseent näeb. See kukeseen on punane ja ta on õppinud, et punane on halb värv. Ta võib muidugi mõelda, et sellel pole täppe, aga palju kergem on tal lihtsalt võtta kõrval olev kollane kukeseen ja niimodi iseenda surma vältida.
Nüüd järgmine generatsioon on ta kõik kollased kukeseened ära söönud ja alles on jäänud ainult punased kukeseened ja kärbseseened. Nüüd tuleb lihtsalt ülemise kordus. Loomaliik omandab võimaluse eristada punaseid kukeseeni kärbseseentest, sest kõik tema järglased kes seda ei teinud surevad ära. Kõik tema järglased, kes suutsid eristada, said omakorda järglasi, kes suutsid eristada. Nüüd on jälle kukeseentel halb seis. Jällegi omandab siis üks kukeseen atribuudi nagu valged täpid. See on põhjustatud muidugi juhuslikust geneetilisest mutatsioonist nagu punane värvgi - ei ole vaja Jumalat sisse tuua. Jällegi suudavad need kukeseene petised paremini paljuneda (sest neid ei sööda ära) kui eelmised ainult punased kukeseened.
Ja nii olemegi jõudnud mimetismini. Üks kukeseen teeskleb kärbseseent, ilma et me oleks pidanud Jumalat mängu tooma. Tegemist on puhta statistikaga.
18. Millal, kus, miks ja kuidas inimesele arenesid tunded? Armastus, arm, süü, jne. ei areneks kunagi evolutsiooni teooria käigus.
Siin sa lihtsalt valetad teises lauses. Evolutsiooniteooria suudab väga hästi armastust, armu ja süütunnet ära seletada. Tõenäoliselt oli juba esimestel primaatidel sellised tugevad tunded olemas. Kui me vaatame koeri, siis me näeme tundeid ka neis. Nad on alandlikud, kurjad või uudishimulikud. Ja see ei ole inimeste põhjustatud, sest me näeme neid ka samamoodi käitumas looduses huntidena.
Need tunded aitavad paljuneda paremini. Terve evolutsiooni mõte on selles, et omandada atribuute, mis lubavad meil paremini paljuneda ja lapsi saada. Armastus näiteks oli väga kasulik, sest see oli atribuut, mis tagas järglasele hea elu, seega paremat levikut ja üleelamist geenidele.
19. Kuidas arenes fotosüntees?
See kõlab rohkem nagu küsimus mida saaks esitada bioloogia õpetajale.
Fotosüntees iseenesest kasutab footonit. Footon on kvantfüüsikas eksisteeriv osake, millel on hea omadus, et ta kannab energiat edasi. See tähendab, et sellel algsel proto-eluvormil pidi ainult olema mõni molekul, et kinni püüda seda ühte footonit piisavalt palju kordi ühe sekundi jooksul. Molekulid koosnevad aatomitest ja aatomid omavad elektronkatet. Elektronid on footonite alguseks ja lõpuks. Kui tulev footon ergastab seda elektroni, siis saab see proto-eluvorm energiat. Mida rohkem on energiat, seda paremini saab see eluvorm ennast paljuneda. Tal on meeletu eelis üle teise primitiivsete eluvormide, sest tal on rohkem energiat kasutusel (teised kasutasid näiteks puhtalt soojusenergiat).
20. Kuidas arenesid mõtted?
Mõtted aitasid meil mõelda oma strateegiast, et kuidas näiteks mingit looma ära süüa. Mida rohkem süüa, seda suurem tõenäosus on, et neil tulevad järglased, kes omakorda annavad järglasi. Niimodi tulid esimesed mõtlejad. Esimesed mõtted olid muidugi primitiivsed ja kitsavaatelised, näiteks et ainult mõtlemine sellest, et millist taime süüa. Primitiivse mõtlemise jaoks ei ole vaja palju - ainult mõni või mõnikümmend erineva atribuudiga rakku.
21. Kuidas õitsvad taimed arenesid ja millest?
Õitsevad taimed kasutasid ära putukaid, kes nende taimede lehti või nendel olevaid väiksemaid putukaid sõid. Need taimed, kellel oli mingi primitiivne tolmeldamine, said kaugemale ja paremini paljuneda, kui taimed, kes kasutasid lihtsamaid paljundusvorme.
22. Milline evolutsionist sa küll oled? Miks sa ei ole üks neist kaheksast või kümnest teisest?
Darwinist. Ma ei saa aru, millised need kaheksa või kümme teist on? Tänapäeval võid iga bioloogiateadlase käest küsida, et milline evolutsionist ta on ja ta vastab sulle Darwinist. Täpsem oleks tegelikult öelda Neo-Darwinist, sest Darwinismi on lisatud selliseid asju nagu geneetika ja memeetika, mida Darwin ei kirjeldanud, aga enamik kasutavad neid justkui sünonüümina, kaasaarvatud mina.
23. Mida sa oleksid öelnud 50 aastat tagasi, kui ma ütleks sulle, et mul oli elus coelacanth minu akvaariumis?
Ma küll pole 50 aastat elanud, aga ma oleks tõenäoliselt olnud väga põnevil ja tahtnud seda näha.
Coelacanthi fenomen on ise täielik tõestus sellele, et fossiilid ei ole fabritseeritud, niiet ma ei saa aru miks sa üldse julgeksid selle kohta mainida.
24. Kas on üks selge prognoos makroevolutsioonist, mis on tõestatud tõeseks?
Esiteks las ma muigan su keelekasutuse "tõestatud tõeseks" üle.
Esiteks sa mõtled tõenäoliselt makroevolutsiooni all liikide liigindumist. Ehk makroevolutsioon on lihtsalt mikroevolutsioon pikema aja peale. Ma ei saa aru, miks üldse sellised kaks sõna kasutusel on, sest nad üldiselt tähendavad üht ja sama asja.
Liigindumise tõestuse artiklid on näiteks http://www3.interscience.wiley.com/journal/119411505/abstract?CRETRY=1&SRETRY=0
Ja http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_maggot
Ja http://www.nature.com/nature/journal/v403/n6766/full/403158a0.html
Ja http://en.wikipedia.org/wiki/Raphanobrassica
Ja http://www.pnas.org/content/99/21/13612.full.pdf+html
See on ainult väike osa ja tegelikult sa ei küsinudki rohkem kui ühte. Ma hetkel ei leia seda lehte, mis loetles üle kolmekümne vaadeldud makroevolutsiooni tõeseks tõestatud tõdesid, mis on tõed.
25. Mida on selle juures nii teaduslikku, et vesinikust on saanud inimene?
Esiteks selle seletamine on teaduslik. Näiteks on teaduslik see, et läbi tähtedes toimuvate gravitatsiooni mõjul nukleaarsete liitmiste tulemuseks on raskemad elemendid nagu näiteks Heelium, Hapnik ja Süsinik. Ehk siin on siis Albert Einstein mängus, sest tema seletab seda oma Relatiivsusteoorias. Nendest süsinikest, hapnikust ja muudest raskematest elementidest nagu rauast ja väävlist tekib juhuse käigus läbi vulkaanide ja äikese protsesside ennast-replitseeriv molekul, mis omakorda areneb edasi ainurakseks, mis omakorda areneb edasi mitmerakseks jne jne jne kuni me lõpuks jõuame inimliigini, mis on võimeline kõigest sellest aru saama, mis viimased 4-5 triljonit aastat toimunud on, vot SEE on teadus! Me ehitame rakette Marsile ja saadame inimesi ISS'ile samadel printsiipidel - teaduslikel teooriatel ja metoodikatel - millega Darwin leidis lahenduse küsimusele, et miks on maailmas nii palju erinevaid liike ja samas ka nii palju sarnaseid.
26. Kas te ausalt usute, et kõik tekkis eimillestki?
Esiteks ei ole tegemist jällegi evolutsiooniga seonduvast küsimusest, aga ma vastan ikkagi.
Mitte ükski teadlane ei väida kindlameelselt, et kõik tekkis eimillestki. Enamik teadlasi lihtsalt kehitab õlgu ja ütleb - "ei tea!"
Need on usklikud, kes tahavad väita, et nad teavad kogu tõde ja toovad "tõestuseks" 2000-4000 aasta vana kirjutiste kogumiku, mis on kirjutatud inimeste poolt, kes arvasid, et Päike, Tähed ja Kuu on fikseeritud soliidsesse taevasse, mis ümber Maa keerleb. Need on need samad inimesed, kes arvasid, et Maa on lapik ja et mingi imeline Jumal lihtsalt vormis meid mudast ja toppis meile "hinge" läbi ninasõõrmete sisse.
********************
Mulle jääb sellest blogist üldiselt mulje, nagu see oleks lihtsalt uskliku blogi, kes siia-sinna vahepeal topib mõne prominentse teadlase nime ja nimetab siis seda Teaduse ja Usu blogiks.
Selle postituse sisu kindlasti veel muutub, eriti 14. ja 15. küsimused, sest nod nõuavad detailsemat uurimist kui minu õpikud hetkel pakuvad.
Lehel märkasin huvitavat postitust, mis on tõlge Kent Hovindi küsimustest - kes kusjuures hetkel on vanglas trellide taga. Olin ka varem nendest kuulnud ja mõtlesin vastamisega proovida. Märkasin juba esimeste küsimuste juures, et küsimused pole üldsegi suunatud evolutsionistidele vaid pigem teoreetilistele füüsikutele, arheoloogidele ja ajaloolastele, aga mis sest.
1. Kust kosmos ja universum pärinevad?
Ma ei saa aru, miks sa seda darwinistidelt küsid? Seda peab küsima kosmoloogidelt. Evolutsioonil pole mingit pistmist kosmose ja universumi algusega.
2. Kust aine pärineb?
Jällegi sama vastus. Evolutsioon algab alles siis, kui aine on ammu juba olnud. Meie planeedil Maa algas see umbes 9 triljonit (miljon miljonit) aastat peale aine tekkimist.
3. Kust tulid universumiseadused (gravitatsioon, inerts, jne.)?
Jällegi, evolutsioon ei ole selle jaoks, et universumi seadusi seletada. Universumi seadused seletavad evolutsiooni.
4. Kuidas aine sain nii täiuslikult organiseerituks?
Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Meie universumis pole aine kohe kindlasti täiuslikult organiseeritud. Lihtsalt üks pilk öisesse taevasse näitab, kui ebamääraselt on kõik tähed paigutatud. Isegi planeetide orbiidid pole organiseeritud - nende raadius Päikesest kõigub konstantselt. Isegi meie endi loodus pole hästi organiseeritud - erinevate elusolendite hulk kõigub konstantselt. Meie endi kehad on meeletult nõrgad ja vajaks palju parandamist. Aine on väga kaugel täiuslikust organiseeritusest.
5. Kust tuli see energia kõige selle organiseerimiseks?
Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Kui sa mõtled seda, et kuidas aine Maal sai organiseerituks, siis on kindel vastus Päike ja universumi enda kineetiline liikumine. Sõna "energia" all mõtlevad teadlased üldiselt aine liikumist. Isegi soojusenergia on lihtsalt molekulide võnkumine, ehk liikumine. Niiet põhiline liikumine tuleb universumi enda liikumisest ja see sai alguse universumi inflatsiooniga ligi 13.7 triljonit aastat tagasi.
6. Millal, kus, miks ja kuidas elu sai tekkida eluta ainest?
Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Küsimus ei ole darwinistliku evolutsioonile suunatud küsimusega, vaid abiogeneesi teadusele suunatud küsimusega. Tee uus post pealkirjaga "Küsimusi abiogeneetikutele." Darwini evolutsiooniteooria algab alles sealt, kui aine oli juba kategoriseeritud eluks.
7. Millal, kus, miks ja kuidas elu õppis end taastootma?
Kuigi jällegi pole siin mingit pistmist evolutsiooniga: Küsimus ei ole darwinistliku evolutsioonile suunatud küsimusega, vaid abiogeneesi teadusele suunatud küsimusega. Tee uus post pealkirjaga "Küsimusi abiogeneetikutele." Darwini evolutsiooniteooria algab alles sealt, kui aine on õppinud ennast taastootma.
8. Millega esimene rakk, kes suuteline seksuaalseks taastootmiseks, paljuned?
Ma üritan nüüd aru saada sellest vigasest eesti keelest ja eeldan, et küsimus on "8. Millega paljunes esimene rakk, kes oli suuteline seksuaalseks taastootmiseks?"
Jällegi, darwini evolutsioonil pole mingit pistmist probleemiga kust rakk seda ainet sai. Aga ma saan küsimusest aru. Vastus on tegelt väga lihtne: raku ümbruskonnast. Nii rakk kui ka tema ümbruskond koosnesid molekulidest, niiet rakk lihtsalt kasutas ümbruskonnas olevaid molekule, et molekulidest ennast kaheks teha. KUIDAS ta sellise omaduse sai on jälle abiogeneesi teaduse küsimus, mitte Darwini evolutsiooniteooria.
Aga tegelikult küsimus ka sellele küsimusele, et kuidas ta selle omandas pole raske. Otsima peab esimest primitiivset molekulivormi, mis oli võimeline ennast replitseerima. Sellel pole aga mitte mingit pistmist rakuga. See molekul hiljem arenes rakuks.
9. Miks peaks ükskõik milline taim või loom paljuneda, et toota rohkem omasuguseid, kuna see teeks ainult rohkem suid, mida toita ja vähendaks võimalust ellu jäämiseks? (Kas individuaalil või liigil on indu ellu jäära? Kuidas sa seletad seda?)
Ma ei saa aru, kuidas üks taim, mis paljuneb, oma järglasi toitma peaks. Otsib metsast taimele ilusat mulda?
Esimesed elusolendid ei hoolitsenud enda järglaste eest. Isegi tänapäeval enamik elusolenditest ei toida oma järglasi. See hoolitsemine tuli alles hiljem, kui tekkisid geenid, mis nõudsid emas olendil valvata järglaste eest. Kuna see geen oli kasulik, sest see tõstis järglaste võimalust ellu jääda, siis see loomulikult jäi alles ja tänapäeval, mitu miljardit aastat peale seda esimest hoolitsevat geeni, leidub see ka meis inimestes.
10. Kuidas saavad mutatsioonid (geneetilise koodi taasühendamine) loob uue, paranenud variatsiooni? (Inglise keelse kirja taasühendamine ei anna kunagi hiina keelset raamatut.)
Ma ei saa küsimusestki aru. "Geneetilise koodi taasühendamine" pole esiteks juba sõna "mutatsiooni" definitsioongi. "Mutatsioon" on lihtsalt "variatsioon geneetilises koodis," mitte mingi taasühendamine. Palun esitadada koherentne küsimus, millest oleks ka aru saada.
11. Kas on võimalik, et sarnasused erinevate loomade disaini vahel tõestavad ühise Looja, mitte esivanema olemasolu?
Miks peaks see ühise Looja tõestus olema? Kas see tähendab, et see Looja polnud piisavalt tark, et asja natuke huvitavamaks teha? Sarnasused on täielikult seletatavad läbi darwinismi, niiet ma ei saa aru, miks üldse mingi Looja mängu tuua.
12. Looduslik valik toimib ainult siis, kui geneetiline informatsioon on saadaval ja kaldub ainult liike stabiilsena hoidma. Kuidas sa seletad kasvavat geneetilise koodi keerukust, mis pidi ilmnema kui evolutsioon on tõene?
Siin antakse juba esimeses lauses lihtsalt vale definitsioon looduslikule valikule. Looduslik valik ei kaldu liiki stabiilsena hoidma, vaid elimineerib ebakasulikud geneetilised mutatsioonid liigist (läbi surma) ja lisab uusi kasulikke (läbi replikatsiooni, sünni). Just see uute kasulike geneetiliste mutatsioonide lisamine seletab geneetilise koodi keerukust.
13. Millal, kus, miks ja kuidas…
a. Üheraksed taimed muutusid mitmerakseteks?
Millal: Täpne aeg on teadmata, kõige varasemad fossiilid on leitud Lõuna-Austraaliast Ediacara mägedest Flindersi ahelikus. Need dateeriti Eelkambriumi ajastusse, ligi 570 miljardit aastat tagasi. Piinliku täpsuse puudumine aga ei ole mingi põhjus, miks see ei toimunud, sest näiteks lihtsalt kuna me ei tea täpset Jeesuse sünniaega, mida enamik kristlikke teolooge paigutavad umbes 7-2 aastat enne Kristust (Päris naljakas ju, et Kristuse sünd oli enne Kristust) ei tähenda, et ta ei eksiteerinud. (Mis tõstab ka küsimuse, et miks algab uus aasta 1. jaanuaril, kuigi kristlased tähistavad Kristuse sündi 25. Detsembril?)
Kus: Loomulikult planeetil Maa. Kuna ainurakseid oli selleks ajaks juba tohutult palju võis see toimuda mitmes kohas planeedil pea samaaegselt.
Miks: Sest neil tekkisid teatud mutatsioonid. On kolm prominentset hüpoteesi: Grex'i sisaldav hüpotees, Syncytiumi protsessi sisaldav hüpotees ja väga kergelt arusaadav hüpotees, et originaalselt ainurakse tütarrakul lihtsalt nurjus emasrakust eemaldumine. Juusis oli see mitte-eemaldumine piisavalt kasulik, et kui nad edasi paljunesid, siis ka nende järglased tegid sama.
Kuidas: Läbi evolutsiooni.
b. Üheraksed loomad arenesid?
Vastus sellele on suht sama. Evolutsiooni printsiip ei muutu.
Esimeste ainuraksete jäljed on leitud Lääne-Gröönimaalt Isue lähedal. Sealt leiti süsinuku jälgi, mida peetakse mikroskoopiliste fotosünteesivõimeliste bakterite - fotoautotroofide - jäänusteks. Need kivimid dateeruvad 3,7 triljoni aasta taha, kuigi kuna neid ainult "peetakse" jäänusteks, siis pannakse aeg pigem 3,5 triljoni juurde. Varasemad kindlad fossiilid on stromatoliidid. Strematoliidid olid veidrad kihilised moodustised, mis tekkisid sellest, et ainuraksed organismid ladestusid merepõhja, paljunesid seal raadiuses kuni 30 cm ja siis, kui liiv või mõni muu sete settis neile peale, tõusid järgnevad generatsioonid aina kõrgemale, kasvades kuni 1 meetrini ja elades oma surnud esivanemate peal.
Strematoliidisarnaseid bakterikolooniaid on soojemates troopilistes vetes isegi veel tänapäeval näha, kuigi nende rakkude ülesehitus on kindlasti kompleksem esimestest rakkudest.
Lisama peab ka veel seda, et küsimuses on jällegi viga. Üherakseid loomi ei eksisteeri. Kõik loomad on mitmeraksed. peab kasutama sõna "organism", sest loomad arenesid alles hiljem nendest organismidest.
c. Kalad muutusid kahepaikseteks?
Kusjuures meil on hetkel isegi olemas kahepaikne kala olemas. Ma nime ei hakka üles otsima, aga sellest õpetavad kõik bioloogia õpetajad põhikoolis, niiet ma usun, et enamik nendest peaks suutma anda vastust. (EDIT: Ma ikkagi viitsisin üles otsida. Tegemist on Mudahüpikuga)
Päris loogiliselt peaks ju olema arusaadav, et sellel teatud kalal oli selline geneetiline mutatsioon, mis lubas tal õhku hingata natuke. Enne selgroogsete jõudmist rannikule olid taimed juba ammu jõudnud veest kaugemale, niiet on ka aru saadav, et see oli nende jaoks kasulik, sest nad said ekstratoitu. Ekstratoit muidugi tähendas paremat võimalust ellujäämiseks.
Täpset aega ei saa siin juba anda sellepärast, et see oli meeletult aeglane protsess. Pole isegi teada, kas nad olid enne kahepaiksed ja siis roomajad või olid nad enne rohkem roomajad väga madalates vetes ja siis kahepaiksed.
d. Kahepaiksed muutusid roomajateks?
Ma vastaks hea meelega väga pikalt sellele ja tsiteeriks paragraafide viisi õpikutest ja internetist kõikide fossiilide nimesid ja järjestust, aga ma lükkan selle edasi Jaanuari algusesse. Plaanin siis osta ka täpsemat õpikut.
e. Roomajad muutusid lindudeks? (Kopsud, luud, silmad, suguorganid, süda, jne. on kõik väga erinev!)
Kusjuures kopsud, silmad, suguorganid ja süda ei olnudki tõenäoliselt väga erinevad. Mis oli erinev oli tõesti luustik. Aga see illusioon kaob suhteliselt kohe, kui vaatad fossiilset empiirilist tõestust. Tõenäoliselt esimene samm lindude poole oli Compsognathus, kes oli kiire jooksja, umbes 70 cm pikkune ja tema luustik sarnanes väga Archaeopteryxile. Archaeopteryx ise omas juba sulgi, niiet siit pole enam raske tõmmata joont lindudega.
Põhiline väär arusaam evolutsiooni kohta tulebki sellest, et arvatakse, et see muutus oli meeletult kiire. Näiteks et alguses oli roomaja ja siis selle järeltulija oli kohe lind. See on täiesti vale arusaam evolutsioonist, sest terve evolutsiooni põhimõte ongi selles, et need protsessid olid tohutult aeglased ja nõudsid väga palju aega ja sadu tuhandeid põlvkondi.
f. Kuidas need vahepealsed vormid elasid?
Üpris hästi, arvestades, et nad elasid ju siiski üle.
14. Millal, kus, miks, kuidas ja millest…
Ma tõesti ei hakka sellise detailsusega jälle vastama. Minuarust on darwinism üpris selgelt juba loogikast öelnud, kust need tulevad. Kui väga vaja, siis ma võin ka nendele a-f küsimustele piinliku täpsusega vastata, aga mitte enne Jaanuari algust, sest ma tahan paar õpikut juurde osta.
a. Vaalad arenesid?
Kusjuures kui sa ühe nendest nimedest Google Image searchi sisse trükid, siis leiad ka pilte fossiilidest. Just fossiilidest saadaksegi infot. As pole nii, et alguses mõeldakse välja loom ja siis otsitakse selle fossiili, vaid just leitakse fossiil ja üritatakse aru saada, kelle esivanem see olla võis. Kõik pildil olevad loomad on artistiliselt rekonstrueeritud skelettidest ja fossiilidest.b. Merihobused arenesid?
c. Nahkhiired arenesid?
d. Silmad arenesid?
e. Kõrvad arenesid?
f. Juuksed, nahk, suled, soomused, küüned, küünised jne. arenesid?
15. Kumb arenes esimesena (kuidas ja kui kaua toimis see teistega)?
a. Seedesüsteem, toit vajab seedimist, isu, võime leida ja süüa toitu, seedemahlad või keha vastupidamine oma seedemahladele?
b. Tung paljuneda või võime paljuneda?
c. Kopsud, limaskest nende kaitsmiseks, kõri, täiuslik gaaside segu kopsudesse hingamiseks?
d. DNA või RNA, et kanda geneetilist koodi raku osadesse?
e. Termiidid või viburloom oma seedekulglas, mis tegelikult seedib tselluloosi?
f. Taimed või putukad, mis elavad ja tolmeldavad teisi taimi?
g. Luud, kõõlused, verevarustus või lihased liigutavad luid?
h. Närvisüsteem, taastumine või hormoonid?
i. Immuunsussüsteem või vajadus selle järele?
Ka nendele vastan ma hiljem siia samma postitusse, sest kell hakkab juba pool kaksteist saama ja need on väga detailsed küsimused. Enamikele suudaks ma vastata ilma suurema mõtlemiseta (b, c, d, f, g, i). Kuna aga küsija kindlasti ei ole rahul lühikese vastusega (b - võime paljuneda, c - gaaside segu, d - RNA, f - taimed, g - verevarustus, i - vajadus selle järele), siis ma jällegi lükkan vastamise edasi, sest ma olen juba väsinud.
16. On mitu tuhat näidet sümbioosist, mis hakkab vastu evolutsioonilistele seletustele. Miks me peame õpilastele õpetama, et evolutsioon on ainus seletus nendele suhetele?
Anna mulle üks näide sellisest sümbioosist. Sümbioos on täielikult seletatav läbi darwinistlikku evolutsiooni.
17. Kuidas evolutsioon seletab mimetismi? Kas mimetism arenes loomadele ja taimedele juhuslikult, omal intelligentsel valikul või kavandi tõttu?
Lihtne ja elegantne - mimetism aitas üle elada. Et lugeja aru saaks, siis mimetism tähendab seda, et üks elusolend jäljendab teist elusolendit. Miks on see nii kerge seletada?
Võtame näiteks kolm elusolendit. Üks loom ja kaks seent. Üks seen on näiteks kukeseen ja teine on kärbeseen. Loom ei söö kärbseseent, sest kõik tema liiki loomad kes neid sõid surid mürgitusse, niiet tema on selle esivanema järeltulija, kes ei söönud kärbseseeni. Ta teeb kärbseseenel ja kukeseenel vahet tema väljanägemisega. Kärbseseen on punane ja täpikestega ning kukeseen on kollane. Loom muidugi sööb kogu aeg kukeseened ära ja alles jääb alati ainult vähe kukeseeni, aga kärbseseentel on mugavalt hea paljuneda.
Nüüd tänu mutatsiooni üks nendest kukeseentest omandab punast värvi katte - selle jaoks ei ole vaja palju, lihtsalt üks/kaks tähte geneetilisse koodi lisada või muuta. Loom jääb hakkab iga kord kahtlema, kui seda kukeseent näeb. See kukeseen on punane ja ta on õppinud, et punane on halb värv. Ta võib muidugi mõelda, et sellel pole täppe, aga palju kergem on tal lihtsalt võtta kõrval olev kollane kukeseen ja niimodi iseenda surma vältida.
Nüüd järgmine generatsioon on ta kõik kollased kukeseened ära söönud ja alles on jäänud ainult punased kukeseened ja kärbseseened. Nüüd tuleb lihtsalt ülemise kordus. Loomaliik omandab võimaluse eristada punaseid kukeseeni kärbseseentest, sest kõik tema järglased kes seda ei teinud surevad ära. Kõik tema järglased, kes suutsid eristada, said omakorda järglasi, kes suutsid eristada. Nüüd on jälle kukeseentel halb seis. Jällegi omandab siis üks kukeseen atribuudi nagu valged täpid. See on põhjustatud muidugi juhuslikust geneetilisest mutatsioonist nagu punane värvgi - ei ole vaja Jumalat sisse tuua. Jällegi suudavad need kukeseene petised paremini paljuneda (sest neid ei sööda ära) kui eelmised ainult punased kukeseened.
Ja nii olemegi jõudnud mimetismini. Üks kukeseen teeskleb kärbseseent, ilma et me oleks pidanud Jumalat mängu tooma. Tegemist on puhta statistikaga.
18. Millal, kus, miks ja kuidas inimesele arenesid tunded? Armastus, arm, süü, jne. ei areneks kunagi evolutsiooni teooria käigus.
Siin sa lihtsalt valetad teises lauses. Evolutsiooniteooria suudab väga hästi armastust, armu ja süütunnet ära seletada. Tõenäoliselt oli juba esimestel primaatidel sellised tugevad tunded olemas. Kui me vaatame koeri, siis me näeme tundeid ka neis. Nad on alandlikud, kurjad või uudishimulikud. Ja see ei ole inimeste põhjustatud, sest me näeme neid ka samamoodi käitumas looduses huntidena.
Need tunded aitavad paljuneda paremini. Terve evolutsiooni mõte on selles, et omandada atribuute, mis lubavad meil paremini paljuneda ja lapsi saada. Armastus näiteks oli väga kasulik, sest see oli atribuut, mis tagas järglasele hea elu, seega paremat levikut ja üleelamist geenidele.
19. Kuidas arenes fotosüntees?
See kõlab rohkem nagu küsimus mida saaks esitada bioloogia õpetajale.
Fotosüntees iseenesest kasutab footonit. Footon on kvantfüüsikas eksisteeriv osake, millel on hea omadus, et ta kannab energiat edasi. See tähendab, et sellel algsel proto-eluvormil pidi ainult olema mõni molekul, et kinni püüda seda ühte footonit piisavalt palju kordi ühe sekundi jooksul. Molekulid koosnevad aatomitest ja aatomid omavad elektronkatet. Elektronid on footonite alguseks ja lõpuks. Kui tulev footon ergastab seda elektroni, siis saab see proto-eluvorm energiat. Mida rohkem on energiat, seda paremini saab see eluvorm ennast paljuneda. Tal on meeletu eelis üle teise primitiivsete eluvormide, sest tal on rohkem energiat kasutusel (teised kasutasid näiteks puhtalt soojusenergiat).
20. Kuidas arenesid mõtted?
Mõtted aitasid meil mõelda oma strateegiast, et kuidas näiteks mingit looma ära süüa. Mida rohkem süüa, seda suurem tõenäosus on, et neil tulevad järglased, kes omakorda annavad järglasi. Niimodi tulid esimesed mõtlejad. Esimesed mõtted olid muidugi primitiivsed ja kitsavaatelised, näiteks et ainult mõtlemine sellest, et millist taime süüa. Primitiivse mõtlemise jaoks ei ole vaja palju - ainult mõni või mõnikümmend erineva atribuudiga rakku.
21. Kuidas õitsvad taimed arenesid ja millest?
Õitsevad taimed kasutasid ära putukaid, kes nende taimede lehti või nendel olevaid väiksemaid putukaid sõid. Need taimed, kellel oli mingi primitiivne tolmeldamine, said kaugemale ja paremini paljuneda, kui taimed, kes kasutasid lihtsamaid paljundusvorme.
22. Milline evolutsionist sa küll oled? Miks sa ei ole üks neist kaheksast või kümnest teisest?
Darwinist. Ma ei saa aru, millised need kaheksa või kümme teist on? Tänapäeval võid iga bioloogiateadlase käest küsida, et milline evolutsionist ta on ja ta vastab sulle Darwinist. Täpsem oleks tegelikult öelda Neo-Darwinist, sest Darwinismi on lisatud selliseid asju nagu geneetika ja memeetika, mida Darwin ei kirjeldanud, aga enamik kasutavad neid justkui sünonüümina, kaasaarvatud mina.
23. Mida sa oleksid öelnud 50 aastat tagasi, kui ma ütleks sulle, et mul oli elus coelacanth minu akvaariumis?
Ma küll pole 50 aastat elanud, aga ma oleks tõenäoliselt olnud väga põnevil ja tahtnud seda näha.
Coelacanthi fenomen on ise täielik tõestus sellele, et fossiilid ei ole fabritseeritud, niiet ma ei saa aru miks sa üldse julgeksid selle kohta mainida.
24. Kas on üks selge prognoos makroevolutsioonist, mis on tõestatud tõeseks?
Esiteks las ma muigan su keelekasutuse "tõestatud tõeseks" üle.
Esiteks sa mõtled tõenäoliselt makroevolutsiooni all liikide liigindumist. Ehk makroevolutsioon on lihtsalt mikroevolutsioon pikema aja peale. Ma ei saa aru, miks üldse sellised kaks sõna kasutusel on, sest nad üldiselt tähendavad üht ja sama asja.
Liigindumise tõestuse artiklid on näiteks http://www3.interscience.wiley.com/journal/119411505/abstract?CRETRY=1&SRETRY=0
Ja http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_maggot
Ja http://www.nature.com/nature/journal/v403/n6766/full/403158a0.html
Ja http://en.wikipedia.org/wiki/Raphanobrassica
Ja http://www.pnas.org/content/99/21/13612.full.pdf+html
See on ainult väike osa ja tegelikult sa ei küsinudki rohkem kui ühte. Ma hetkel ei leia seda lehte, mis loetles üle kolmekümne vaadeldud makroevolutsiooni tõeseks tõestatud tõdesid, mis on tõed.
25. Mida on selle juures nii teaduslikku, et vesinikust on saanud inimene?
Esiteks selle seletamine on teaduslik. Näiteks on teaduslik see, et läbi tähtedes toimuvate gravitatsiooni mõjul nukleaarsete liitmiste tulemuseks on raskemad elemendid nagu näiteks Heelium, Hapnik ja Süsinik. Ehk siin on siis Albert Einstein mängus, sest tema seletab seda oma Relatiivsusteoorias. Nendest süsinikest, hapnikust ja muudest raskematest elementidest nagu rauast ja väävlist tekib juhuse käigus läbi vulkaanide ja äikese protsesside ennast-replitseeriv molekul, mis omakorda areneb edasi ainurakseks, mis omakorda areneb edasi mitmerakseks jne jne jne kuni me lõpuks jõuame inimliigini, mis on võimeline kõigest sellest aru saama, mis viimased 4-5 triljonit aastat toimunud on, vot SEE on teadus! Me ehitame rakette Marsile ja saadame inimesi ISS'ile samadel printsiipidel - teaduslikel teooriatel ja metoodikatel - millega Darwin leidis lahenduse küsimusele, et miks on maailmas nii palju erinevaid liike ja samas ka nii palju sarnaseid.
26. Kas te ausalt usute, et kõik tekkis eimillestki?
Esiteks ei ole tegemist jällegi evolutsiooniga seonduvast küsimusest, aga ma vastan ikkagi.
Mitte ükski teadlane ei väida kindlameelselt, et kõik tekkis eimillestki. Enamik teadlasi lihtsalt kehitab õlgu ja ütleb - "ei tea!"
Need on usklikud, kes tahavad väita, et nad teavad kogu tõde ja toovad "tõestuseks" 2000-4000 aasta vana kirjutiste kogumiku, mis on kirjutatud inimeste poolt, kes arvasid, et Päike, Tähed ja Kuu on fikseeritud soliidsesse taevasse, mis ümber Maa keerleb. Need on need samad inimesed, kes arvasid, et Maa on lapik ja et mingi imeline Jumal lihtsalt vormis meid mudast ja toppis meile "hinge" läbi ninasõõrmete sisse.
********************
Mulle jääb sellest blogist üldiselt mulje, nagu see oleks lihtsalt uskliku blogi, kes siia-sinna vahepeal topib mõne prominentse teadlase nime ja nimetab siis seda Teaduse ja Usu blogiks.
Selle postituse sisu kindlasti veel muutub, eriti 14. ja 15. küsimused, sest nod nõuavad detailsemat uurimist kui minu õpikud hetkel pakuvad.
0 comments: